79. Mis iseloomustab horisontaalset kommunikatsiooni suures organisatsioonis? Horisontaalse kommunikatsiooni puhul on oluline ülesannete koordineerimine, probleemide lahendamine, info vahetamine ja konfliktide lahendamine. Samuti on tähtis nn. suhtlusbarjääre vähendada, mis paneb suurema rõhu organisatsiooni efektiivsusele, tihendab suhtlust, toimub sagedane rotatsioon ja kaob võitja-kaotaja filosoofia. 80. Mis juhtub informatsiooniga liikumisel mööda organisatsiooni hierarhianivoosid? Võib toimuda info tasandamine (osa detaile jäetakse ära), teravdamine (osa detailidega liialdatakse) või kohandamine (kohandatakse oma nägemusega). 81. Mis on kuulujutud, miks ja kuidas need tekivad? 82. Kuulujutud on mitteformaalse info põhjal tekkinud arvamused, mida igaüks mugandab vastavalt oma tahtele. Kuulujutud sõltuvad kuuldu tähtsusest, ebamäärasusest ja kuulujuttude edasiandjate kriitilisest meelest. 83
*Toetus*Usaldus 108. Mis iseloomustab alla suunatud kommunikatsiooni suures organisatsioonis? *Efektiivsus... rohkem on parem, kuid teatud piirini*Võim 109. Mis iseloomustab üles suunatud kommunikatsiooni suures organisatsioonis? *Vastuvõtlikkus... tahe vastu võtta sõnumeid altpoolt 110. Mis iseloomustab horisontaalset kommunikatsiooni suures organisatsioonis? *Eesmärgid*Barjääride vähendamine 111. Mis juhtub informatsiooniga liikumisel mööda organisatsiooni hierarhianivoosid? Sõnum võib teiseneda, muutuda *Tasandamine... osa detaile jäetakse ära*Teravdamine... osa detailidega liialdatakse*Kohandamine... kohandatakse oma nägemusega 112. Mis on kuulujutud, miks ja kuidas need tekivad? K = t * e * 1/k*K - kuulujutud*t tähtsus*e ebamäärasus*k kriitiline meel 113. Mis iseloomustab massikommunikatsiooni kui inimkommunikatsiooni liiki? Auditoorium*Kommunikatsiooni allikas*Tagasiside 114
102. Mis iseloomustab üles suunatud kommunikatsiooni suures organisatsioonis(vastuvõtlikkus: ...tahe vastu võtta sõnumeid altpoolt)? 103. Mis iseloomustab horisontaalset kommunikatsiooni suures organisatsioonis(eesmärgid, barjääride vähendamine: suurem rõhk organisatsiooni kui terviku efektiivsusele, tihedam suhtlemine, sagedane rotatsioon, võitjakaotaja situatsioonide vältimine)? 104. Mis juhtub informatsiooniga liikumisel mööda organisatsiooni hierarhianivoosid? 105. Mis on kuulujutud, miks ja kuidas need tekivad(K=t*e*1/K; Kkuulujutud, ttähtsus, eebamäärasus, kkriitiline meel)? 106. Mis iseloomustab massikommunikatsiooni kui inimkommunikatsiooni liiki(auditoorium, kommunikatsiooni allikas, tagasiside .../... sõnumite valikut mõjutavad tegurid: majanduslikud, seadusandlikud, tähtajad, eerika, konkurents, uudise väärtus, tagasiside , sõnumite voog: vahetule meediakanalitest, arvamusliidrite kaudu , auditooriumi aktiivsus?
102. Mis iseloomustab üles suunatud kommunikatsiooni suures organisatsioonis(vastuvõtlikkus: ...tahe vastu võtta sõnumeid altpoolt)? 103. Mis iseloomustab horisontaalset kommunikatsiooni suures organisatsioonis(eesmärgid, barjääride vähendamine: suurem rõhk organisatsiooni kui terviku efektiivsusele, tihedam suhtlemine, sagedane rotatsioon, võitja-kaotaja situatsioonide vältimine)? 104. Mis juhtub informatsiooniga liikumisel mööda organisatsiooni hierarhianivoosid? 105. Mis on kuulujutud, miks ja kuidas need tekivad(K=t*e*1/K; K-kuulujutud, t-tähtsus, e- ebamäärasus, k-kriitiline meel)? 106. Mis iseloomustab massikommunikatsiooni kui inimkommunikatsiooni liiki(auditoorium, kommunikatsiooni allikas, tagasiside .../... sõnumite valikut mõjutavad tegurid: majanduslikud, seadusandlikud, tähtajad, eerika, konkurents, uudise väärtus, tagasiside , sõnumite voog: vahetule meediakanalitest, arvamusliidrite kaudu , auditooriumi aktiivsus?
82. Mis iseloomustab alla suunatud kommunikatsiooni suures organisatsioonis? Kaotsi minek ja moondumine, liiasus,võim 83. Mis iseloomustab üles suunatud kommunikatsiooni suures organisatsioonis?vastuvõttlikus-tahe võtta vastu altpoolt tulevaid sõnumeid. 84. Mis iseloomustab horisontaalset kommunikatsiooni suures organisatsioonis? Funktsioonid ja barjääride vähendamine. 85. Mis juhtub informatsiooniga liikumisel mööda organisatsiooni hierarhianivoosid?Kaotsi minek ja moondumine, liiasus. 86. Mis on kuulujutud, miks ja kuidas need tekivad? Kuulujutud on kellegi poolt edasiantud teave, mis on ebamäärane, see sõltub K = t * e * 1/k, kus K- kuulujutt, t-tähtsus, e-emamäärasus, k kriitiline meel. 87. Mis iseloomustab massikommunikatsiooni kui inimkommunikatsiooni liiki? Meedia, auditoorium, kommunikatsiooni allikas, tagasiside. 88. Milline on uute kommunikatsiooni tehnoloogiate mõju inimkommunikatsioonile? Kiirus, maht, visuaalsus.
Vastuvõtlikkus ... tahe vastu võtta sõnumeid altpoolt 80. Mis iseloomustab horisontaalset kommunikatsiooni suures organisatsioonis? Horisontaalses suunas suhtlemine toimub võrdsetel ameti- ja hierarhiatasanditel olevate organisatsiooniliikmete vahel. Ülesannete koordineerimine Probleemide lahendamine Informatsiooni vahetamine Konfliktide lahendamine 81. Mis juhtub informatsiooniga liikumisel mööda organisatsiooni hierarhianivoosid? Sõnum võib teiseneda, muutuda *Tasandamine... osa detaile jäetakse ära*Teravdamine... osa detailidega liialdatakse*Kohandamine... kohandatakse oma nägemusega 82. Mis on kuulujutud, miks ja kuidas need tekivad? Kuulujutud on inimkommunikatsiooni vältimatu osa: (K=t*e*1/K; K-kuulujutud, t-tähtsus, e-ebamäärasus, k- kriitiline meel)? 83. Mis iseloomustab massikommunikatsiooni kui inimkommunikatsiooni liiki? Meedia Suur Auditoorium Kommunikatsiooni allikas Tagasiside piiratud
nõuab süsteemset lähenemist – ülesande ligikaudset lahendamist osade kaupa. Seejuures jäetakse vaatluse alt välja reaktiivvõimsuse ja aktiivvõimsuse vahe- lise sõltuvuse probleem. Eeldatakse, et aktiivvõimsuste optimaalse talitlusega seotud probleemid on reaktiivvõimsustest sõltumatult enne lahendatud. Seega on reaktiivvõimsuse ratsionaalse kompenseerimise ülesanne tegelikult kogu elektrisüsteemi üldine, kõiki hierarhianivoosid haarav, otsitavate para- meetrite tohutu hulga ja seetõttu väga suure mahu ja keerukusega ülesanne. Kogu selle tervikliku ja kõiki pingenivoosid haarava ülesande koos lahen- damine pole praktiliselt reaalne. Eesti elektrivõrk jaguneb vastavalt kahele eraldi äriüksusele kaheks osaks põ- hi- ja jaotusvõrguks. Vastavalt sellele tuleb ka reaktiivvõimsuse kompensee- rimise huvisid püüda mõistlikult lahutada ja samas koordineerida. Suurel mää-
annaabi.ee 
