aerjalgsed (Maxillopoda) harjashännalised putukad (Insecta), lülijalgsed (Arthropoda) (Thysanura) alamklass ürgtiivutud (Apterygota) ühepäevikulised putukad (Insecta), lülijalgsed (Arthropoda), (Ephemeroptera) alamklass tiibputukad alamhõimkond (Pterygota) kuuejalgsed (Hexapoda) kiililised (Odonata) putukad (Insecta), lülijalgsed (Arthropoda), alamklass tiibputukad alamhõimkond (Pterygota) kuuejalgsed (Hexapoda) kiililised (Odonata), putukad (Insecta), lülijalgsed (Arthropoda) alamselts sihiktiivalised (Orthoptera) putukad (Insecta), lülijalgsed (Arthropoda) alamklass tiibputukad (Pterygota)
trilobiidid. • Väljasurnud liik Trilobita ehk trilobiidid Trilobita – trilobiidid (väljasurnud) Chelicerata ehk lõugtundlased Arachnida - ämblikulaadsed Merostomata - ürglõugtundlased Pycnogonida Myriapoda ehk hulkjalgsed Chilopoda - sadajalgsed Diplopoda - tuhatjalgsed Pauropoda - harvjalgsed Süstemaatika Symphyla - harusabased Hexapoda ehk heksapoodid Camptophyllia (väljasurnud) Entognatha - siselõugsed Insecta - putukad Incertae sedis Crustacea ehk vähid Branchiopoda - lõpusjalgsed Lülijalgsed on traditsiooniliselt Cephalocarida - pimevähid jagatud 5 alamhõimkonda, Malacostraca- kõrgemad vähid Maxillopoda - aerjalgsed millest 1 on väljasurnud. Ostracoda - karpvähid Remipedia - mõlajalgsed.
kitiinist välisskelett ja lüliline kehaehitus. Lülijalgsed on jagatud 5 alamhõimkonda. Lülijalgsete suurim klass on putukate klass. 1. Trilobiidid (Trilobita) on tänaseks väljasurnud loomade klass. Nad olid merelised lülijalgsed, kellest enamik kuulusid põhjaelustiku hulka. 2. Lõugtundlased (Chelicerata), kuhu alla kuuluvad ämblikulaadsed (skorpionilised, ämblikulised, lestalised). 3. Heksapoodid (Hexapoda), kuhu alla kuuluvad putukad ja siselõugsed. 4. Hulkjalgsete (Myriapoda) alla kuuluvad sadajalgsed, tuhatjalgsed, harvjalgsed, harusabased. 5. Vähid (Crustacea), kuhu alla kuuluvad lõpusjalgsed, mõlajalgsed, pimevähid, aerjalgsed, karpvähid, kõrgemad vähid. (Vikipeedia1) Putukate klass Kehaehitus Putuka keha koosneb kolmest osast: pea, rindmik ja tagakeha. Pea koosneb 6 lülist. Pea tagumine osa on kukal, eesmises osas on kiirmik,
organismi sisemuses: rakkudes, kudedes, elundite valendikes ja kehaõõnetes või -vedelikes. Vt. ka parasiitide liigitelu. 5 endoparasiitide jaotus lokalisatsiooni alusel. Püsipaiga alusel jagatakse endoparasiidid neljaks rühmaks: lumenikoolid, kavikoolid, tekstikoolid ja tsütokoolid. entomoloogia (kr. entomon -- putukas + logos -- mõiste, käsitlus) -- putukateadus. Zooloogia osa, mis uurib putukate (Insecta ehk Hexapoda) klassi lülijalgseid. Vt. ka veterinaarentomoloogia. entomoos (kr. entomon -- putukas + "-osis" -- haigust tähistav järelliide) -- putuktõbi. Putukate (Insecta) klassi kuuluvate nugiputukate põhjustatud parasitoos. episiit (kr. epi -- peal + sitos -- toit) -- röövloom. Röövloom on saakloomast harilikult suurem ja füüsiliselt tugevam. Ta tabab saaklooma, surmab selle ja kasutab toiduks kas ühe või mõne korraga. Vrdl. parasiit (kasutab oma peremeest pikemat aega elusa
Elu mitmekesisuse uurimine Maal, sh. eluvormide vaheliste seoste otsimine ja uurimine. Seoseid näitlikustatakse evolutsiooni puudega. -Annab organismidele teaduslikud nimed (nomenklatuur). -Kirjeldab neid. -Pakub välja organismide teaduslikult põhjendatud klassifikatsiooni, määramistabelid. -Uurib organismide levikut. -Läbi evolutsiooniliste muutuste uurib liikidevahelisi seoseid. *TAKSONOOMIA Alfa-, beeta- ja gamma-taksonoomia. Süstemaatika on baasteadus kogu bioloogiale. Hexapoda Entognatha - siselõugsed 1. O. Protura – tõukjalalised Eestis 1-2 liiki MORFOLOOGIA 0.2 – 2 mm Tiivad, tundlad, silmad puuduvad, tavaliselt valged v helepruunid. Pea külgedel nn ebasilmad, suised peakapsli sees = entognaatsed. ELUVIIS/KOHT peamiselt metsakõdus 2. O. Collembola – hooghännalised Eestis 90 (180) liiki MORFOLOOGIA 0.25-8 mm Tiivad, liitsilmad puuduvad; suised peakapsli sees; tagakehal ventraaltuubus ja hark e furca. ELUVIIS/KOHT Metsakõdus. 3. O
Myriapoda )? Hulkjalgsed on ussikujulised, lülilise kehaga maismaaloomad. • Keha jätked on üheharulised. • Rindmiku ja tagakeha vahel ei ole selget piiri. • Kere lülid on ühesugused, kuid esineb suurte ja väikeste lülide vaheldumine. hulkjalgsete (Myriapoda) neli rühma, kel on palju ühetaolisi kerelülisid, igaühel paar või kaks jalgu (sajajalgsed, Chilopoda; tuhatjalgsed, Diplopoda, jt.); putukad (Insecta, Hexapoda), kellel kõigil on eristunud pea, kolme paari jalgadega rindmik, ning jalgadeta tagakeha. Uusimal ajal on leitud, et hulkjalgsed ja putukad polegi lähisugulased(?) Tähendab, trahheedega hingamine on neil „leiutatud“ konvergentselt, kohastumisena eluks maismaal. Sarnane: üks paar tundlaid, suised, keha on lüliline 104. Sajajalgsete ( Chilopoda ) ja tuhatjalgsete ( Diplopoda ) erinevusi. Sadajalgsed on lameda pika keha ja suhteliselt pikemate tundlate ning jäsemetega kui tuhatjalgsed
AGTGA AAGCTAATGGCAGATTTATATGGAACATTTTAACTTTTAATACGGTGTTACACACCGAATTCCAAAT TAT TATATAAAACTATTGGAATTTTTTAAATTTTCT GenBank formaat: LOCUS NM_142773 2693 bp mRNA linear INV 12-OCT-2006 DEFINITION Drosophila melanogaster CG7069-RA (CG7069), mRNA. ACCESSION NM_142773 VERSION NM_142773.1 GI:24648965 KEYWORDS . SOURCE Drosophila melanogaster (fruit fly) ORGANISM Drosophila melanogaster Eukaryota; Metazoa; Arthropoda; Hexapoda; Insecta; Pterygota; Neoptera; Endopterygota; Diptera; Brachycera; Muscomorpha; Ephydroidea; Drosophilidae; Drosophila. REFERENCE 1 (bases 1 to 2693) AUTHORS Quesneville,H., Bergman,C.M., Andrieu,O., Autard,D., Nouaud,D., Ashburner,M. and Anxolabehere,D. TITLE Combined evidence annotation of transposable elements in genome sequences JOURNAL PLoS Comput. Biol. 1 (2), e22 (2005) PUBMED http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16110336?dopt=Abstract
annaabi.ee 
