Hallstatti kultuur (800 - 500 e.m.a.) Esimene oluline arheoloogiline kultuur Kesk-Euroopas. Hallstatti kultuuri avastas kohalik mäeinsener Johann Georg Ramsauer ja kaevas 17 a. jooksul välja 993 matust. Kultuuri nimi tuleneb Austrias asuvast muistse soolakaevanduse nimetusest. Hallsatti kultuurile on iseloomulik suur sotsiaalne diferentseeruimine. Sellest annab tunnistust näiteks Hochmichele vankermatus - maetud on rikkama kihi esindajad. Teatakse, et Heuneburgi linnus oli tolleaegse vürsti elupaik. La-Tène kultuur (500 e.m.a. - m.a.j.) La Tène kultuuri avastas Friedrich Schwab Neuenburgi (Neuchatel'i) järvest. Kasutasid raua tootmisel lõõtse. Leiutasid palju rauast tööriistu, mis jäid laialdasse kasutusse mitmeks aastatuhandeks. Oma aja tehnika edasiviiad. Kultuuri seostatakse keltidega. Oppidiumid - arvatav keltide pärand. Linna ja linnuse vahepealsed asulad - ühelt poolt käsitöö
Hallstatti kalmistu soolakaevandu Beinhaus kuna avastas Johann Georg Ramsauer (kaevas 17 a jooksul 993 sed 300 m maad vähe, siis 15 matust), saatis materjalid Viini, kus van Sacken avaldas sügavused a möödudes raamatu OMA nime all (FAIL). Leitud palju ehteid ja mõõku käigud treppide kaevati üles, luud (rauast ja pronksist) n Hochmichde?? vankermatus, ja toetustega pleegitati ja pandi Hochdorfi vankermatus, Heuneburgi linnus (tellismüürid) vaatamiseks välja LA TÉNE KULTUUR jätk Hallstattile. Seostatakse tavaliselt keltidega. 450 eKr-0 A.D. Selle Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) avastas Friedrich Schwab Neuenburgi/Neuchäteli järveasulad vaiadel. Esemed kui täiesti uued. Kasutusel nn ,,arheoloogilised kalurid", kes klaasist põhjaga paadis uurisid järvepõhja. Kokku on leitud üle 2500 eseme (juba siis oli palju leitud). Alus mitmetele esemetüüpidele.
rauatöötlemise saladus mujale. Raud levis kiiresti Kreetale ja Kreekasse 12 saj oli seal juba raud tuntud, sealt edasi Itaaliasse ning hiljem ka kesk-Euroopasse. Hallstatt varane rauaaja kultuur , mis mõjutas olulisel määral kogu põhja poolset Euroopat.. Hallstati kultuur näitab selgelt, mida endaga võis kaasa tuua raua kasutuselevõtt ( üh suurema diferentseerumise). Et oma vara kaitsta rajati linnuseid. Üks tuntumaid on Heuneburgi linnus Lõuna-Saksamaal. Hallstatile järgnes La- Tene kultuur, sai alguse u 500 ekr , kestab kuni ajaarvamise vahetuseni. Alguse sai Sveitsist, kuid levis laialdaselt . Leiti Neuenburgi järvest , kus madala veetasemega tõusid esile vaiad. Oppidiumid on kõige varasemad linnalaadsed asulad Seal elasid põhiliselt käsitöölised, kaubitsemis ja pol ja üh elu keskus. Samuti ka kaitsekeskus. Opiidiumides tegeletakse laialdaselt rauasulatamisega. Enamuse
Üks huvitavamaid vaatamisväärsusis on Beinhaus, järve ja mäe lähedal olevad majad. Surnuaed väike surnutele rajati luumaja (Beinhaus), esialgu mati surnu kalmistule, kus ta oli 15 aastat, siis kaevati välja, luid pleegitati (et oleks ilus) ja pandi hoiule siis, pealuud joonistati täis ja pandi riiulile. Üheks huvitavaks muistiseks on ka rikast kääpad, tulid ka vankermatused (vanker maeti kaasa). Sageli on kaasa pandud ka kullast esemeid. Heuneburgi linnus võis olla omaaegse vürsti elupaik, see olla korralikult rajatud, tugevate kindlustustega. Tal on olnud võimas puit- ja muldvall. Seal on kasutatud ka toortelliseid. Telliskivid olla pärit Kreekast. Rauda kasutati kõige enam relvade ja tööriistade materjalidena. Mõnel pool ka ehete valistamiseks, et demonstreerida jõukust. La-téne'i kultuur: See on Sveitsis, seal oli arheoloogiliste avastuste kõrgaeg 1850
ja sinna sisse surnu koos panustega. On ka merevaikesemeid. Merevaik oli see kaup, mille eest jõudis Põhja - Euroopasse Hallstetti kultuuri esemeid. Hallstatti kultuuri elanikud valmistasid nii rauast kui ka pronksist mõõku. Rauast mõõku kasutasid ise, pronksmõõku eksportisid põhja poole. Paremad relvad hoiti endale ja üritati hoida raua tootmise saladusi. Hallstatti kultuur on tuntud ka seetõttu, et nender ülikud on rajanud esimesed tõelisi kindlustatud asulad (nt heuneburgi linnus). Kunagi olid need kindlustatud savitellistest müüriga. Hallstatti kultuuri elanikud oskasid toota rauda, kaevandada soola, põhiliselt tegeldi siiski põllumajandusega ja tänu raudesemetele oli ka põllumajandus kõrgel tasemel. Hallstatti lõppjärgus 7. saj paiku, hakkasid raudesemed ka Põhja – Euroopas levima. Järgmine suurt osa Euroopat haaranud kultuur oli La–Tene kultuur. Avastati juba 19. saj keskel. Avastati, sest Šveitsis oli muinashuviline sõjaväelane F Schwab
annaabi.ee 
