eas. Esimese eluaasta lõpuks hakkab laps aru saama temale suunatud kõnest. Umbes esimese sünnipäeva paiku hakkavad lapsed kasutama üksikuid sõnu. Kõne areng · Kõne areng teisel eluaastal- Kahe aastased lapsed hoiavad suheldes täiskasvanuga silmsidet. Kasutavad lühikesi lauseid/ütlusi. Oskavad kasutada mõningaid viisakussõnu. Teiste inimeste ütlusi mõistavad vaid juhul, kui need on lühikesed ja seotud hetkesituatsiooniga. · Lapse sõnavara suureneb 18nda ja 21. elukuu vahel 20st sõnast 200 sõnani. Umbes 18-kuuselt hakkavad lapsed nägema iseennast kui indiviidi, see tekitab vajaduse kasutada erinevaid nimetusi enda ja teiste kohta. Eeldatavad oskused 2-aastasel lapsel Laps oskab: · ...matkida nähtud liigutusi, tegevusi ja ka hääletooni, sõnu ning miimikat. · ...kasutada oleviku vormi (nt. kutsa sööb) · ...täita lihtsamaid korraldusi (nt. tule emme juurde) · ..
elliptilisi( osa olulisest infost puudub) lauseid/ ütlusi oma kavatsuse väljendamisel: ülekõige eseme saamiseks, millestki keeldumiseks. Ta oskab kasutada mõningaid viisakussõnu ( aitäh, palun). Lapsele meeldib täiskasvanuga koos tegutseda ja selle käigus vastab ta meelsasti oma kõne arengu tasemele vastavalt täiskasvanu küsimustele ( tavaliselt ühesõnaliste vastustega). Teiste inimeste ütlusi mõistab kahe- aastane vaid juhul, kui need on lühikesed ja seotud hetkesituatsiooniga. Lapse motoorika areng Esimesel eluaastal toimuv areng on seotud oskusliku kontrolli saavutamisega keha üle ehk motoorika arenguga. Iga oskuse valdamine viib edasi keeruliste ja raskemate ülesannete omandamisele. Suur osa imiku arengust on seotud oma keha valdama õppimisega. 12 elukuuks astub enamik lastest oma esimesi samme. 13 elukuuks hakkab laps kõndima, hoides täiskasvanu käest kinni. Ta toob kuuldavale esimesed sõnad ( sõnavaras on ligi 10 sõna)
LAUSE nõid lendas vana luuaga FRAAS nõid, lendas, vana luuaga SÕNA nõid, lendas, vana, luuaga MORFEEM nõid, lenda+s, vana, luua+ga FONEEM n,õi,i,d; l,e,n,d,a,s; v,a,n,a; ... Keelesüsteemi avatus: Suhtlussüsteemid võib jagada avatuteks ja suletuteks selle järgi, kas märkide arv nendes on piiratud või mitte. Suletud süsteem koosneb piiratud arvust märkidest. Uusi märke suletud süsteemi kuigi lihtsasti ei teki. Vahendatavad teated on seotud hetkesituatsiooniga ja sageli selle poolt esile kutsutud. Selline iseloomustus kehtib nt loomadele iseloomulike suhtlussüsteemide kohta. Avatud süsteemid ainult loomulikud keeled. Neid on väga palju isegi süsteemi kuuluvaid põhimärke sõnu, mida vajadusel veel juurde tekib või tekitatakse. Avatud süsteemi tähtis omadus on loovus. Uusi märke võib moodustada vastavalt vajadusele. Grammatika morfoloogiaosa teatud tuletus- ja ühendamisvahendid on produktiivsed. Mida kõrgema järgu
* kirjandusteos omandab oma positsiooni vastuvõtvas kultuuris just lugemise kaudu * pole olemas ühtainust, õiget tõlgendust. H.R. Jauss: vaatleb kirjandust lugeja vaatepunktist, kirjandust kui loomingut ja selle vastuvõttu. Nii kirjandus kui kunst omandavad ajaloolise väärtuse. Lugemisel mängivad suurt rolli lugeja eelteadmised, kogemused, maailmavaade, nn. ,,ootuste horisont" (on seotud lugeja ajaloolise situatsiooniga, k.a. hetkesituatsiooniga, võib muutuda, selle alusel hindavad lugejaid teoseid). W. Iser: kirjandustekst on autori kavatsuste väljendus, aga sisaldab ka määratlemata elemente. Tähenduse loomine toimub läbi lugeja osaluse (ootused, nendes pettumine või mitte, suhestumine tekstiga jne.) Kirjandusteosel on kunstiline ja esteetiline poolus. Esimene on seotud autoriga ja teine lugejaga. ,,Teos on enam kui tekst, sest tekst saab elavaks siis, kui ta on konkretiseeritud (lugeja poolt), konkretiseering sõltub lugejast
kaudu. LAUSE nõid lendas vana luuaga FRAAS nõid, lendas, vana luuaga SÕNA nõid, lendas, vana, luuaga MORFEEM nõid, lenda+s, vana, luua+ga FONEEM n,õi,i,d; l,e,n,d,a,s; v,a,n,a; ... Keelesüsteemi avatus: Suhtlussüsteemid võib jagada avatuteks ja suletuteks selle järgi, kas märkide arv nendes on piiratud või mitte. Suletud süsteem koosneb piiratud arvust märkidest. Uusi märke suletud süsteemi kuigi lihtsasti ei teki. Vahendatavad teated on seotud hetkesituatsiooniga ja sageli selle poolt esile kutsutud. Selline iseloomustus kehtib nt loomadele iseloomulike suhtlussüsteemide kohta. Avatud süsteemid ainult loomulikud keeled. Neid on väga palju isegi süsteemi kuuluvaid põhimärke sõnu, mida vajadusel veel juurde tekib või tekitatakse. Avatud süsteemi tähtis omadus on loovus. Uusi märke võib moodustada vastavalt vajadusele. Grammatika morfoloogiaosa teatud tuletus- ja ühendamisvahendid on produktiivsed. Mida kõrgema järgu