luksuskaubaga, kaubale tehtavate kulutuste osakaal tarbija eelarves on suur ning kaubal on palju asendajaid; vastusvariantides a) c) d) toodud tunnused on aga iseloomulikud mitteelastsete nõudlusega kaupadele; 20. b; teisisõnu eeldatakse potentsiaalsete kontserdikülastajate elastset nõudlust piletite järele; 21. c; mida pikem on kohanemise ajaperiood, seda elastsemaks muutub nõudlus (ja ka pakkumine); 22. 1.c; vt ka A. Marshalli 3 ajaperioodi loengukonspektist; hetkeperioodi pakkumiskõver on täielikult mitteelastne (vertikaalne sirge), mida pikemaks muutub (kohanemise) ajaperiood, seda elastsemaks (lamedamaks) muutub pakkumiskõver; 2.b; tasakaalukogus ei suurene, kuna pakkumiskõver on täielikult mitteelastne e vertikaalne sirge (vastav elastsuskoefitsient = 0; 3.d; nõudluse suurenemine tähendab nõudluskõvera nihet (üles) paremale, kui pakkumiskõver on elastne (lame) siis mõlemad, nii tasakaaluhind kui ka kogus suurenevad; 23
seda elastsem on p-kõver; 2. Kasutatava ressursi iseloom mida haruldasemast ressursist konkreetset hüvist valmistatakse, seda vähem on pakkumine võimeline kohanema, seda mitteelastsem on p-kõver. 61 p ES,p = 0 - absoluutselt m.e. P,p = 8 lõpmatult e. ES,p < 1 ED,p > 1, lühiaja hetkeperioodi pakkumine pakkumine ED,p > 3, pikaajaline pakkumine q 62 =0 = =1 S S p1 pc S p1 p0 p0
Efektiivsus on tagatud, kui majandus või firma kasutab oma ressursse viisil, mis võimaldab tootmistulemusi maksimeerida. Elastne ( nõudlus/pakkumine) tähendab, et nõutava/pakutava koguse protsentuaalne muutus on suurem kui hinna protsentuaalne muutus. Seega, nõudluse/pakkumise hinnaelastsuse koefitsient on suurem kui 1. Firma on tootmisühik, mis kasutab ja organiseerib tootmistegureid, et toota ja müüa hüviseid. Hetkeperioodi efekt on hinna muutuse mõju pakutavale kogusele vahetult hinna muutusele järgneval perioodil, mille jooksul tootjad pole veel jõudnud hinna muutustega kohaneda. Hinnadiskriminatsioon tähendab erineva hinna kehtestamist ühe ja sama hüvise erinevatele ostjatele, kusjuures hinnaerinevused pole seotud hüvise tootmiskulude erinevustega. Hinnakujundaja on üksiktarbija või tootja, kes võib oma tegevusega hüvise turuhinda mõjutada.
Tavaliselt turg ei suuda reageerida kiiresti. Joonis 7.5 Nõudlus kasvab: D nihkub D 1 hetkeperioodil: hind kasvab P P1 toodetav kogus Q jääb hetkel aga samaks kuna hetkeperioodi pakkumiskõver Sm on mitteelastne. lähiperioodil: (pakkumiskõver Ss) tootmise intensiivistamise arvel suurendatakse toodangut Q Q2 ja hind langeb P1 P2. pikal perioodil: (pakkumiskõver SL) tuuakse väljastpoolt juurde uusi
Samuti on oluline, kui kergesti saab tootmistegureid teise hüvise tootmisse ümber paigutada. Tavaliselt on 13 pakkumine elastsem siis, kui aeg hinnamuutusega kohanemiseks on pikem ja hüvise tootmisel on rohkesti alternatiive. Kauba hinna muutumise korral vajavad tootjad tootmise ümberkorraldamiseks aega ja siin võib eristada kolme erinevat perioodi: 1) Hetkeperioodi, s.o. situatsiooni, kus tootjad pole hinnamuutusega kohaneda jõudnud. 2) Lühiperioodi, s.o. ajavahemikku, mille jooksul firmad saavad tootmismahtu suurendada (vähendada) olemasolevaid tootmistegureid kasutades. 3) Pikka perioodi, s.o. ajavahemikku, mille jooksul olemasolevad firmad on jõudnud oma tootmisvõimsust suurendada ja uued firmad on jõudnud turule tulla (või mõned firmad on jõudnud oma tootmismahtu vähendada ja mõned firmad on harust lahkunud).
annaabi.ee 
