1974). Feminismi kolmandas laines tulevad eriti esile pinged teooria ja praktika vahel. Kui soolisuse erinevuse feminism üritab ümber mõtestada mõistete "naiselik" ja "mehelik" sisu. Postmodernses feminismis puudub ühtse muutumatu tähenduse mõiste, mistõttu väidetakse, et pole olemas ühtset muutumatut identiteeti. Kõik sotsiaalsed kategooriad on keeleliselt konstrueeritud ja muudetavad, aga samas ikkagi sõltuvuses heteroseksuaalsust normatiivseks seadvatest raamidest. Identiteet, mida me tajume stabiilsena, on ainult keelelis-kehaliste väljenduste ja esituste kogum, mille taga pole nendele esitlustele soolist alusidentiteeti. Selle väitega kritiseerib Judith Butler, kes oli üks postmodernse feminismi esindajatest, omal ajal erakordselt olulist eristust sotsiaalse soo (gender) ja bioloogilise soo (sex) vahel, näitamaks, et sooline identiteet luuakse sotsialiseerumise käigus ning et see ei sõltu sünnipäraselt kaasa
Connell kasutab mehelikkuse ja naiselikkuse hierarhia koostamisel nende erinevate vormide ideaaltüüpe: Hegemooniline maskuliinsus domineerib üle kõigi mehelikkuse ja naiselikkuse vormide ühiskonnas Hegemoonia teatud grupi domineerimine ühiskonnas ilma brutaalse jõuta, vaid läbi kultuurilise dünaamika ja sotsiaalse elu, nt läbi hariduse, meedia, ideoloogia Connelli sõnastuses tähendab hegemooniline maskuliinsus heteroseksuaalsust ning abielu, kuid ka võimu, palgatööd, tugevust ja füüsilist jõudu. Sellise tüübi parimaks näiteks on Sylvester Stallone, Jean-Claude van Damme, Bruce Willis. Sellist tüüpi maskuliinsust peetakse ühiskondades enamasti ideaaliks ja vaid üksikud saavutavad selle. Komplitseeritud maskuliinsus mehed, kes saavad kasu patriarhaadi domineerimisest ühiskonnas.
(Kristeva, Irigaray) töödes.Postmodernistlik feministlik mõte kahtleb igasuguse end ise määratleva subjekti olemasolus ja ühtse (naise või mehe) identiteedi võimalikkuses.Postmodernistlikus mõtlemises, mida esindab Judith Butler(snd 1956) puudub ühtse muutumatu tähenduse mõiste, mistõttu väidetakse, et pole olemas ka ühtset muutumatut identiteeti.Kõik sotsiaalsed kategooriad on keeleliselt kontstrueeritud ja muudetavad, aga samas ikka sõltuvuses heteroseksuaalsust normatiivseks seadvatest raamidest.Butler kritiseerib eristust sotsiaalse soo ja bioloogilise soo vahel näitamaks, et sooline identiteet luuakse sotsialiseerumise käigus ning see ei sõltu sünnipäraselt kaasa antud kehaliselt tingitud olemusest. Marksistliku feminismi esindajad peavad naiste rõhumist eraomandi institutsiooni otseseks tulemuseks. Feminismi nähakse osana laiemast võitlusest eraomandi kaotamise ja kommunismi eest. Klassikalised marksistid usuvad, et naiste rõhumine
rahvusvahelistes lepingutes, riiklikes ja kohalikes seadustes. Sotsiaalne diskrimineerimine on inimeste ebavõrdne kohtlemine ametiasutustes, ettevõtetes, meedias ja teise inimeste poolt (K.A.S. 2007: 13). Seksuaalvähemused ei leia sageli seadusandluses piisavalt kaitset diskrimineerimise ja vägivalla vastu. Diskrimineerimise ning seksuaalvähemuste vastu suunatud vägivalla aluseks on tihti heteronormatiivsus ja heteroseksism. Selle puhul defineeritakse heteroseksuaalsust kui normaalset ja ideoloogiliselt ainukest ühiskonna poolt aktsepteeritavat seksuaalsuse vormi. Heteroseksism mõjub strukturaalsel, institutsioonilisel, sotsiaalsel ja individuaalsel tasandil ning seda esineb ka seadustes (K.A.S. 2007: 23). 2.3.1 Homofoobia Homofoobiat võib defineerida mitmeti: hirm, vastumeelsus, sallimatus ja viha homoseksuaalsuse ja homoseksuaalsete inimeste ning nende eluviisi ja kultuuri vastu (K.A.S. 2007: 14);
erinevate vormide ideaaltüüpe: R. W. Connell: sugupoole korraldus · Hegemooniline maskuliinsus domineerib üle kõigi mehelikkuse ja naiselikkuse vormide ühiskonnas Hegemoonia teatud grupi domineerimine ühiskonnas ilma brutaalse jõuta, vaid läbi kultuurilise dünaamika ja sotsiaalse elu, nt läbi hariduse, meedia, ideoloogia Connelli sõnastuses tähendab hegemooniline maskuliinsus heteroseksuaalsust ning abielu, kuid ka võimu, palgatööd, tugevust ja füüsilist jõudu. Sellise tüübi parimaks näiteks on Sylvester Stallone, Jean-Claude van Damme, Bruce Willis. Sellist tüüpi maskuliinsust peetakse ühiskondades enamasti ideaaliks ja vaid üksikud saavutavad selle. · Komplitseeritud maskuliinsus mehed, kes saavad kasu patriarhaadi domineerimisest ühiskonnas. · Homoseksuaalne maskuliinsus üks allasurutud maskuliinsuse vormidest,