– translatsioon ja – siRNA juhitud geeniregulatsioon – substraadiks endogeensetele siRNAde tekkele 3. Epigeneetiline regulatsioon – Imprinting Xist ja X-kromosoomi inaktivatsioon – X inaktivatsiooni viib läbi Xist lncRNA Telomeersed mittekodeerivad RNAd – lncRNA, mis moodustab telomeerse heterokromatiinse osa koos telomeersete valkudega. • LncRNAde biogenees – transkriptsioon ja protsessimine on väga sarnane mRNAle. Enamus lncRNAsid transkribeeritakse RNA polümeraas II vahendusel, kuid osa lncRNAsid transkribeeritakse RNAP III vahendusel. Suur osa lncRNAdest splaissitakse, polüadenüleeritakse ja lisatakse 5’cap. lncRNA geenid asuvad eelistatult valku kodeerivates geenides ning võivad olla mRNA biogeneesi kõrvalsaaduseks. •
järgmine faktor saaks seonduda. 19. Kas transkriptsioonifaktorid (aktivaatorid) interakteeruvad otse(vahetult) TBPga? Mitte kõik. 20. Missugused TAFid on TBPga vahetus interaktsioonis? TFIIB, võib-olla ka TFIIF. 21. Missugune TFII kompleksi alaühik hüdrolüüsib ATPd ja mis protsessiga on tegu? TFIIH, selle energia abil keerataksegi startsaidi piirkonnas DNA kaksikahel lahti. 22. Transkriptsiooni repressioni ja aktivatsiooni molekulaarsed mehanismid in vivo. Heterokromatiinse vaigistamise mehanismid telomeeridel, tsentromeeri-alades ja muudes kromosoomi piirkondades. RAP1 seondub DNA järjestusele, mida nimetatakse vaigistajaks, SIR aga tunneb ära H3 ja H4 N-terminusi, mis on SIR2 aktiivsusest tingituna deatsetüleeritud vormis. Kromatiini remodelleerijad. Repressorid võivad teatud geenidel kontrollida histoonide deatsetüleerimist, aktivaatorid kontrollivad teatud geenidel histoonide
transkriptsioonieelsesse seisundisse Repressor tõmbab histooni deatsetülaasi promootori juurde. Histoonide atsetüleerituse vähedamine takistab transkriptsiooni Repressor tõmbab kohale histooni metüültransferaasi, mis paneb histoonidele külge metüülgrupi Isolaatorite ja tõkisjärjestuste osa DNA transkriptsiooni reguleerimises. Isolaatorid takistavad cis-regulatoorsete järjestuste toimet kõrvalasuvatele geenidele, Tõkisjärjestused (ingl.k. barrier sequence) takistavad heterokromatiinse ala levikut kromatiinil. Transkriptsioonijärgne geeniekspressiooni kontroll Transkriptsiooni sumbumine-geenide ekspressiooni inhibeeritakse transkriptsiooni enneaegse lõppemise tõttu Ribolülitite osa geeniekspressiooni kontrollis- Ribolülitid (ingl.k. riboswitch) on lühikesed RNA järjestused, mille kuju muutub kui nendele seostuvad väiksed molekulid (näit. metaboliidid). Nad paiknevad vastsünteesitud mRNA 5´-otsa läheduses.
nendega (DNA ja kromatiini lingude teke võimaldab seda) kohensiin – aitab linge moodustada ja neid koos hoida Isolaator - takistavad cis-regulatoorsete järjestuste toimet kõrvalasuvatele geenidele isolaatorile seostuv valk hoiab geeni B ja cis-reguleerivat järjestust lähestikku ning cis-reguleeriv järjestus ei saa mõjutada geeni A transkriptsiooni Tõkisjärjestused - takistavad heterokromatiinse ala levikut kromatiinil 54. Geeniekspressiooni erinevused eukarüootides ja prokarüootides. 1. Prokarüootides seostuvad transkriptsiooni regulaatorid (aktivaatorid ja repressorid) otse DNA-le või RNA polümeraasile. 2. Eukarüootides seostuvad transkriptsiooni regulaatorid (aktivaatorid ja repressorid) DNA-le või RNA polümeraasile paljude vahevalkude kaudu. 3. Eukarüootides kontrollivad paljud transkriptsiooni regulaatorid cis-regulaator
RAP1 seondub DNA järjestustele, mida nimetatakse vaigistajaks (silencer). SIR aga tunneb ära histoonide H3 ja H4 N-terminusi. H3 ja H4 N-terminused on SIR2 aktiivsusest tingitult deatsetüleeritud vormis. Antikehadega värvimine andis tulemuseks, et SIR valgud ja RAP1 paiknevad telomeeride piirkonnas. Nende andmete põhjal pandi kokku kromatiin-vahendatud vaigistamise mudel. Paljude RAP1 valkude sidumine nukleosoomivabadele telomeeri otsele indutseerib heterokromatiinse struktuuri tekke telomeeride piirkonnas. Valk-valk interaktsioonide võrgustik, kus on telomeeriga seotud RAP1, kolm SIR valku (2, 3, 4) ja hüpoatsetüleeritud H3 ning H4 ning mis kokku loovad väga stabiilse kõrgemat järku DNA-valk kompleksi. Viimane sisaldub mitmeid telomeere, kus DNA on välisvalkudele peaaegu kättesaamatu. Üks lisavalk, SIR1, on samuti vajalik piirkonna/geeni spetsiifiliseks
annaabi.ee 
