Enim levinud on C2H2 tsink-sõrm, teine on C4. Leutsiin-lukud (lZip) (a.k.a aluselised lukud (bZip)). Domäänide struktuurid, milledes iga seitsmes aminohappejääk on Leu seovad DNAd kui dimeerid. Aluselised heeliks-ling-heeliks domäänid (bHLH). Erinevalt lZip'st on siin heeliksis mittehelikaalne ling, mis eraldab kummagi monomeeri -heeliksit. 22. Selgita transkriptsioonifaktorite interatsioonide kombinatoorikal põhinevat transkriptsiooni regulatsiooni olemust. Mõnede heterodimeeride puhul on igal monomeeril kindel järjestuse äratundmise spetsiifika. Kombinatoorne sidumine nende valkude puhul suurendab äratundmissaitide hulka. Kolme erineva faktori monomeerid võivad teoreetiliselt moodustada 6 homo- ja 6 heterodimeerset faktorit jne. Samas võivad aktivaatori monomeeriga kombineeruda ka inhibiitor, mis takistab seondumist DNAle. Kombinatoorne kompleksus on omane nii sidumissaitidele kui regulatoorsetele interaktsioonidele. 23
· Pisaratevool, voolus ninast · Kehatemperatuuri tõus · Spontaansed ejakulatsioonid Opiaadisõltuvuse võimalikud alusmehhanismid · Retseptorvalkudele ligipääsetavuse vähenemise puudumine, mis endopioididega fosforüülumisele & beetaarrestiinidega seondumisele järgneva internalisatsiooni tõttu toimub · Agonistspetsiifilised retseptorkonformatsioonid · Retseptorite kahekõne · Eriliste homo- või heterodimeeride moodustumine · Neurokeemilised interaktsioonid · Aju energeetilise reageerimise nõrgenemine Opiaadisõltuvuse probleemid · Mitmekesised sotsiaalsed probleemid sh õnnetusjuhtumid, vägivald, kuritegevus · Süstimisest põletikud & trombid · Levivad viirusnakkused - HIV, hepatiit suured kulud ühiskonnale! Probleemide vähendamine · Valik metadoonravi soovitamise kriteeriumidest USA-s: · Süstalde vahetamine 9
Sündmuste rida (aeg) ühe raku jagunemisest kuni tekkinud tütarraku jagunemiseni. Rakutsükkel on protsesside kogumik, mis tagab DNA kahekordistumise ja selle täpse jaotumise kahe tütarraku tekkimisega. Mis tüüpi valgud on tsükliinid? Mis on nende funktsiooniks? Millist tüüpi tsükliine võite nimetada? Valkude perekond, mis kontrollivad raku tsüklit tsükliinsõltuvate kinaaside aktiveerimisega. Tsükliinid on väikesed valgud, mis on heterodimeeride tsükliinidest sõltuvate proteiini kinaaside (CDK – cyclin dependet kinases) regulatoorseks subühikuks. Rakutsükli erinevate faaide sisseülitamine on kontrollitud nende valkude (CDK) poolt. (Teine subühik tsükliinist sõltuv kinnaas). CDK-d teostavad mitmesuguste rakutsüklis osalevate valkude (DNA replikatsiooni valgud, mitoosiprotsessis osalevad valgud jne) fosforüülimist aktiveerides/inaktiveerides vastavad valgud. Nt CDK1 ja CDK2, CDK4, CDK6.
Sündmuste rida (aeg) ühe raku jagunemisest kuni tekkinud tütarraku jagunemiseni. Rakutsükkel on protsesside kogumik, mis tagab DNA kahekordistumise ja selle täpse jaotumise kahe tütarraku tekkimisega. 2. Mis tüüpi valgud on tsükliinid? Mis on nende funktsiooniks? Millist tüüpi tsükliine võite nimetada? Valkude perekond, mis kontrollivad raku tsüklit tsükliinsõltuvate kinaaside aktiveerimisega. Tsükliinid on väikesed valgud, mis on heterodimeeride tsükliinidest sõltuvate proteiini kinaaside (CDK cyclin dependet kinases) regulatoorseks subühikuks. Rakutsükli erinevate faaide sisseülitamine on kontrollitud nende valkude (CDK) poolt. (Teine subühik tsükliinist sõltuv kinnaas). CDK-d teostavad mitmesuguste rakutsüklis osalevate valkude (DNA replikatsiooni valgud, mitoosiprotsessis osalevad valgud jne) fosforüülimist aktiveerides/inaktiveerides vastavad valgud. Nt CDK1 ja CDK2, CDK4, CDK6. 3
spetsiifilisele eksportiinile. Tuuma impordi ja ekspordi reguleerimine on võimas mehhanism, millega saab kontrollida transkriptsioonifaktori aktiivsust ta saab siduda geenidele ainult siis, kui on tuumas. DNAd-siduvatest valkudest näit. bHLHd ja bZip valgud võivad anda alternatiivseid heterodimeere, sõltuvalt siis nendega interakteeruvatest monomeeridest. Ka teistesse klassidesse kuuluvad transkriptsiooni faktorid võivad moodustada heterodimeerseid komplekse. Mõnedel juhtudel heterodimeeride alternatiivsed vormid ei mõjuta DNA-sidumise spetsiifikat, pigem soodustab iga monomeeriga seotud aktivatsioonidomäänide alternatiivsete kombinatsioonide teket ning seeläbi mõjutab tekkinud dimeerse transkriptsioonifaktori aktivatsiooniomadusi. Individuaalsete Tfide aktiivsust saab reguleerida mitmeti. On teada ka inhibitoorsed valgud, mis seonduvad bZip ja bHLH valkudega ega luba viimastel interakteeruda DNAga. Rakkudes, kus need inhibiitorid