Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"hesus" - 7 õppematerjali

Matsid vs vurled
2
doc

Matsid vs vurled

Kaduvast matsist ja laiutavast vurlest Ühiskonna võib üldistades jagada kaheks - ühed on põhimõttekindlad visad tulevikuvisionäärid ja teised raha ihaldavad rahvusetud egoistid. Maailmapildis omavad üha suuremat osakaalu neist viimased. Miks kaotavad sügava hingeeluga traditsioonide alalhoidjad oma koha materiaalsete väärtuste hindajatele? Kas on võimalik vältida eestlust hävitavate vurlede pealetungi? Matsid ja vurled jaotavad peaaegu iga rahva kaheks. Tõsi küll, osa inimestest omab mõlema alaliigituse tunnuseid. Mõni vurle võib tunda vahel süümepiinu oma valede ja pettuste tõttu ning mõni mats võib olla teinekord omakasupüüdlik. Kuid millised on tõeline mats ja vurle? Matsi võidakse pidada harimata mühakaks, kuid tegelikult on ta traditsioone austav ja mittemateriaalseid väärtuseid hindav isik. Ta ei pea olema maainimene nagu Vargamäe Andres Tammsaare romaanist "Tõde ja õigus". Nii nagu Andresel oli eesmärk mu...

Kirjandus → Kirjandus
54 allalaadimist
Meeleavalduse mõjust
4
doc

Meeleavalduse mõjust

Tallinn 2011 Essee eesmärgiks on lugejale anda ülevaade, kas meeleavaldusega on võimalik mõjutada ratsionaalselt riigi käekäiku. Antakse ülevaade meeleavalduse olemusest ja tekkimisest. Arutletakse, millal üritus pigem luhtub ning milline meeleavaldus saavutab tõenäolisemalt edu. Põhilisteks probleemideks on vägivallatsemine, protesti lühiajalisus, probleemi ühtse mõistmise puudumine, meediakajastuse puudumine ning inimeste vähesus. Järeldatakse, et ratsionaalselt on võimalik riigi käekäiku mõjutada kui meeleavaldus on väga konkreetsele probleemile suunatud, esitatud on täpsed ja realistlikud nõudmised ning protest on massiline. Positiivne ja negatiivne Positiivne on kindlasti hea teema valik kuna teema on üpris aktuaalne.Autoril on palju mõtteid ja näiteid. Negatiivne on kindlasti pikk sissejuhatus, mis meenutab rohkem teema arendust. Teksti ei ole tervik

Eesti keel → Väljendusoskus
6 allalaadimist
Tsüstiit-püelonefriit-GN
6
docx

Tsüstiit-püelonefriit-GN

Mingi muu kuse-suguelundkonna haigus – prostatiit, gonorröa. 50+ eesnäärme suurenemisega, sageneb tsüstiit, sest põide jääb jääkuriin. 3. Missugused on bakterid, mis põhjustavad tsüstiiti? E. Coli, staphylococcus , enterokokid 4. Missugused tegurid soodustavad tsüstiiti haigestumist? Sage külmetumine jääkuriin Seksuaalne aktiivsus Halb isiklik hügieen Rasedus Diabeet Kateeter, hospitaalinfektsioon Östrogeeni vähesus immuunpuudulikkus 5. Missusgused on haige kaebused ja sümptomid tsüstiidi korral? Kipitav valu urineerimisel, eriti lõpus. Harva palavik, külmavärinad. Kõhuvalu, ebamugavus alakõhus. Noktuuria, düsuuria. Pollakisuuria – sage urineerimine. Uriin hägune, halva lõhnaga.hematuuria. valulik vahekord. 6. Kuidas diagnoositakse/missugused on muutused? Sümptomaatika, uriini analüüs – leukotsüüdid, epiteelrakud, üksikud erütrotsüüdid; tsütoskoopia 7

Meditsiin → Meditsiin
7 allalaadimist
Kliima
2
docx

Kliima

Kliima-pikaajaline ilmade režiim(Eestis on parasvöötme mereline kliima,sisemaa pool on külmem).Ilm-õhkkonna hetke seisund.Mer eline kliima-sademeterohke,väike temp.kõikumine.Mandriline klii ma e.kontinentaalne-sademete vähesus,õhutemp.suur kõikumine.Ül eminekuline e.paraskontinentaalne kliima tuleneb Eesti asendist Euraasia mandri loodeosas.Eesti kliimat mõjutavad tegurid:1)kau gus ekvaatorist-sellest oleneb päikesekiirguse hulk.2)kaugus ookea nist-mida lähemal ookeanile,seda väiksem temp.kõikumine ja niisk em kliima.3)õhumassid ja valitsevad tuuled-parasvöötme mereline mõjutab meid,parasvöötme läänetuuled-muudavad meie kliima nii skeks.4)reljeef-mõjutab temp.ja sademete hulka.5)hoovused-suur li

Geograafia → Kliima ja kliimamuutus
35 allalaadimist
Rekursiooni ja keerukusteooria eksami konspekt
24
pdf

Rekursiooni ja keerukusteooria eksami konspekt

vt punkt 15 kui α-st saab β ühe tuletusega: vahetult tuletatav α β DEF: näiteks kui α = γNδ ja β =γφδ ja grammatikas leidub produktsioon N → φ. kui α-st saab β mitme järjest tuletussammuga: tuletatav α + β kui α-st saab β k sammuga, kirjutatakse α k β; kui α = β või α + β , kirjutatakse α ∗ β DEF: α ∗ β, kui mingi k ∈ {0, 1, 2, . . .} korral α k β. 8 KV keeled. KV keelte ühesus. DEF: Kontekstivabaks grammatikaks (KV) nimetatakse nelikut G = (N,Σ,P,S), kus N on mitteterminaalide tähestik, Σ on terminaalide tähestik (neil pole ühisosa), P ⊆ N×(N∪Σ)* on produktsioonide lõplik hulk, S on lähtesümbol (mitteterminaal).
 DEF: KV grammatikaga G = (N,Σ,P,S) genereeritav keel on sõnede hulk L(G)={ x | S * x ning x ∈Σ* } (iga x, mis kuulub terminaalide tähestikku ja on produtseeritav lähtesümbolist).

Informaatika → Informaatika
80 allalaadimist
DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL
10
doc

DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

ajaloost (diktaator oli riigiametnik, kelle kätte läks 6 kuuks kogu võim riigis, et olukorda stabiliseerida (N: sõja või mässude ajal). · Diktatuuride kujunemine on suhteliselt raske või võimatu riikides, kus on pikaajalised demokraatia ja parlamentarismi kogemused (näiteks Inglismaa või USA). I Diktatuuride tekkimise põhjused: 1) Massidemokraatia kujunemine (üldise valimisõiguse kehtestamine) 2) Varasema demokraatia kogemuse puudumine või vähesus (eriti Venemaa puhul; Saksamaal ja Itaalias oli see olemas). See andis võimaluse karismaatilistele ja populistlikele poliitikutele võita rahvahulkade poolehoid. 3) Riikide sõjaline nõrgenemine I maailmasõjas, mis aitas kaasa sisepoliitilisele ebastabiilsusele. 4) Majanduse langus (Venemaal ja Itaalias I maailmasõja tõttu; Saksamaal suur majanduskriis, mida süvendab reparatsioonide maksmine).

Ajalugu → Ajalugu
25 allalaadimist
Konspekt
104
pdf

Konspekt

3.3 Koondamisreegel Lause 3. Olgu a, u, v vektorruumi V vektorid. Kui a + u = a + v, siis u=v T~ oestus. Ilmselt -a + (a + u) = -a + (a + v) Kasutades k~oigepealt liitmise assotsiatiivsusest, seej¨ arel vastand- vektori ja nullvektori definitsiooni, saame viimasest v~ordusest (-a + a) + u = (-a + a) + v = o + u = o + v = u = v 3.4 Vastandvektori u ¨ hesus Lause 4. Igal vektoril on parajasti u ¨ks vastandvektor. T~oestus. Olgu b V samuti vektori a V vastandvektor, s.t a + b = o. Et a + (-a) = o, siis ilmselt a + b = o = a + (-a) Kasutades koondamisreeglist 3.3 saame b = -a. 6 V. Vektorruumid 3.5 Vahevektor Vektorite a ja b vahe a - b defineeritakse valemiga a - b := a + (-b) 3

Matemaatika → Lineaaralgebra
523 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun