abiga.Selle toimetas trükki Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle. Piibel ilmus 1739. aastal põhjaeesti murdes. Hiljem sai põhjaeesti murre eesti kirjakeele aluseks. Maal ja linnades asutati kirikukoole, et rahvas saaks lugema õppida. Kirikukirjandusel, eriti piiblil, oli suur tähtsus kirjaoskuse rahva hulka levimisel, sest pärisorjuse ajal kasutati lugema õppimiseks just kirikuraamatuid. Paljud eestlaste suurkujud on pärit hernhuutlust austanud perekondadest. Näiteks Hurt, Kreutzwald, Jakobson, Tõnisson jt. Eestikeele Piibel 1739 Mõju rahvakultuurile 4 Samas suutis vennastekogudus panna eestlasi nende vanu kombeid, laule ja tantse hülgama. Vennastekogude koorilaul sai saatuslikuks traditsioonilisele Eesti regilaulule, mille laulmisest koraalide kasuks loobuti. Rahvalaulude laulmist peeti halvaks, sest nende "häbiväärsete" laulude
Oma ametis oli ta kokku 11 aastat, mil pidi taas Ungru mõisa tagasi minema.48 45 R. Põldmäe, Fr. R. Kreutzwald, 404. 46 A. Võsa, Vennastekoguduste mõju, 244. 47 R. Põldmäe, Fr. R. Kreutzwald, 402. 48 Samas, 401. Suuresti tänu vennastekogudustele omandatud kirjaoskusele ning kõnepidamise vilumusele, õnnestus paljudel velistel pääseda ka mõisaametisse (kingsepad, aidamehed), eriti kui mõisnik ise pooldas hernhuutlust. Paljudel juhtudel pääsesid sellised hernhuutlikud talupojad ka pärisorjusest ennem vabaks kui üldine talurahva mass. Eesõigustatud positsiooni abil jõudsid nad ka enamasti jõukamale majanduslikule järjele, mis ühenduses laiema silmaringiga võimaldas ka lastele paremat haridust anda. Kui pärisorjast talupoegadel polnud võimalus kõrgemat haridust saada, siis mõisameeste, köstrite ja linnaeestlaste pojad võitlesid ennast mõnikord suisa ülikoolini välja.49
kogudustes oli sõnaõigus ja võimalus koguduse tegevuses kaasa lüüa, kõigil koguduse liikmetel, ka talupoegadel. Võimekamaid talupoegi sai ka vennastekoguduste jutlustajaks. Üsna pea nähti, et hernhuutlus avaldab talupoegadele omaette mõju – talupojad tunnetasid usu mõju; tunnistasid mõisnikele üles mõisavargusi jne – see pani mõisnike vennastekogudustesse positiivselt suhtuma. Esialgu püüdsid mõisnikud hernhuutlust soodustada, siis aja jooksul talupoegade üldistes hoiakutes hakkasidtoimuma muutused. See, et talupojad said hakata kaasa rääkima koguduse asjades, tõstis talupoegade eneseteadvust, mis muuhulgas tähendas, et see ei jäänud ainult usulistesse asjadesse. Hakkasid tekkima ilmingud, mida mõisnikud tõlgendasid kehtiva korra rikkumisena, mõisnikud hakkasid vennastekogudustes nägema ohtu. Mõisnike survel 1743 Vene keskvõim keelustas vennastekoguduse. Selleks ajaks oli
Õpetuse suunalt oli seotud Jeesus Kristusega. Arusaadav ja mõistetav vähese haridusega inimestele. Levis kõikides ühiskonna kihtides: aadliseisuses, pastorite seas, linnas ja talupoegade seas. Peeti kõiki liikmeid vendadeks ja õdedeks vaatamata sellele, et tegemist oli kas aadliga või talupojaga. Levis mitmel pool Eesti alal, olulisemad keskused: Kagu-Eesti (Urvaste kihelkond), Saaremaa, Tallinn. Hernhuutluses oli seotud umbes 10 000 inimest. Hernhuutlust on nimetatud esimeseks rahvaliikumiseks Eesti alal. 1740ndate aastatel levis palju. 1743. a hernhuutlus keelustati. Esialgselt mõisnikud suhtusid hernhuutlusesse neutraalselt või positiivselt (Talupoegade eluvaldkonnas muutusid elumuutused, kui talupoeg oli midagi mõisast pihta pannud siis nad tagastasid, sest nad kartsid, et nende hing läheb hukatusse). Aja jooksul hakkas hernhuutlusega kaasnema sotsiaalsed protestid, mis ei meeldinud mõisnikutele.
aladelt, 18 saj selgelt protsetantlik (lutherlik) liikumine. Sarnasusi pietismiga- peamine see, et tekitada inimeses niiöelda isiklikku usutunnetust. Mõlemat nimetatakse nn äratuseks. Pietism eeldas seda, et selle vastuvõja oli pigem haritud, eliit seltskonnale rohkem, talurahvale pietism mingit mõju otseselt ei avaldanud. Hernhuutlus levis aga kõikides ühiskonnakihtides, balti provintsides eriti ulatuslikult veel talurahva seas. Hernhuutlust võb pidada esimeseks rahvaliikumiseks talupoegade seas. Kõige ulatuslikumalt levis see kagu-Eestis (Urvase kihelkond), samuti ka Saaremaal. Esialgu oli hernhuutlus selgelt usuline liikumine, mõisnikud olid poolt ja värkki. Küll aga kaasnes selle usulise liikumisega talupoja iseteadvus tõus tunduvalt. Tulemis oli siis see, et 1743 aastal vene keskvõim keelustas igasuguse vennastekoguduse tegevuse Balti provintsides.
annaabi.ee 
