Juhendaja: K. Tiits Tallinn 2009 Keemiline valem: C19H28O2 Testosteroon on peamine meessuguhormoon, mis kuulub steroidide hulka. See esineb nii meeste kui naiste organismis (naistel reeglina umbes 10 korda vähem). Testosterooni sünteesitakse kolesteroolist. Testosterooni puudus võib ilmneda, kui munandid ei funktsioneeri piisavalt, või ei funktsioneeri üldse. Testosterooni puudus võib tekkida ka juhul, kui häiritud on hüpofüüsi talitlus (hernesuurune nääre kolju alaosas), kuna see nääre toodab hormoone, mis panevad munandid testosterooni tootma. Parotiidi viirus (mumps), infektsioosne mononukleoos, hepatiidid, uretriit ehk kusitipõletik ning sugulisel teel edasiantavad haigused võivad häirida testosterooni tootmist ning provotseerida enneaegse andropausi algust. Sarnaselt dirigendile, juhatab see paljude organismi süsteemide tööd, mõjutab isegi loomingulisust, mõtteviisi, intellekti, energiat ning käitumisstiili
menstruaaltsükli hormonaalsetele muutustele. Ovulatsiooni ajal on endomeetrium väga pehme ja valmistub viljastatud munaraku pesastumiseks. Emakas hoiab ja kaitseb raseduse jooksul arenevat loodet. Sünnitusel tõmbuvad emaka lihased kokku ja pressivad lapse ema kehast välja. · Tupp Tupp on elastne lihaseline toru, mis mahutab suguühte ajal peenise. Sünnituse käigus moodustab see osa sünnitusteedest Naise välimised suguelundid · Kliitor- on hernesuurune moodustis jäigastumisvõimelisest (erektiilsest) koest, mis on rikkalikult varustatud veresoonte ja närvidega. · Häbemekink (ehk mons pubis), on kaetud kolmnurga kujulise karvkattega · Suured häbememokad - Need on kaks lihavat nahavolti, mis ulatuvad jalgade vahel häbemekingult alla ning moodustavad välissuguelundite piiri (häbeme). · Väikesed häbememokad - on rikkaliku veresoonkonna ja paljude närvidega õhukesed sidekoevoldid, mis kohtuvad häbemekingul.
Loomulikult pole see alati nõnda. Kuid mõningad läbielamised suurendavad depressioonile vastuvõtlikkust märkimisväärselt. Depressiooni põhjustavad ka raskused läheduse saavutamisega. Karm kasvukeskkond, eksistentsiaalsed kaotused. Inimaju sügavustes on mitu olulist struktuuri, mis mängivad olulist osa tunnete ja erinevate bioloogiliste tsüklite reguleerimises. Depressioonist rääkides peame keskenduma hüpotalamusele ja limbilisele süsteemile. Hüpotalamus on hernesuurune ääretult keerukas ajuosa, mis reguleerib hormonaal-ja immuunsussüsteemi ja füüsilisi talitlusi. Limbilist süsteemi nimetatakse sageli tundeajuks, seal asuvad inimese emotsioonid. Kui hüpotalamus ja limbilis süsteem funktsioneerivad normaalselt, magate hästi, teil on normaalne isu, sugutung jne. Limbilist süsteemi ja hüpotalamust reguleerib aju neurokemikaalide habras tasakaal. Paraku võib see tasakaal mitmel põhjusel kaduda ning selle tulemuseks võib olla
LISA- EHK ABISUGUNÄÄRMED - vedel, piimjas, nõrgalt happeline, spetsiifilise lõhnaga - sugutisibulanääre, seemnepõieke ja eesnääre - moodustab ejakulaadist 1/3 GLANDULA BULBOURETHRALIS – SUGUTISIBULANÄÄRE - sisaldab ensüüme jt aineid, mis mõjuvad soodsalt spermide edasitingimis- ja - paariline urogenitaaldiafragmas paiknev hernesuurune (immissio penis’t viljastamisvõimele teenindav) limanääre, mille viimajuha avaneb kusitisse – bulbus penis’e Seemnevedelik piirkonnas - sperma ehk ejakulaat -> pH 7.2 VESICULA SEMINALIS – SEEMNEPÕIEKE - abisugunäärmete sekreet + seemnerakud ehk spermatosoidid ehk spermid
Lihasekääv asub sidekoest kapslis lihase kontraltiilsete kiudude vahel ja on ühendtud nendega paralleelselt. Kolgikõõluseorgan asub lihase ja kõõluse üleminekukoha lähedal ning on ühendatud lihase ekstrafusaalsete kiududega järjestikku. Kuna kõõluseorgan on ühendatud lihase kontraktiilsete kiududega järejestikku, võib öelda, et ta mõõdab eeskätt lihase pinget. 16. Ajuripats ja tema hormoonid Ajuripats ehk hüpofüüs on selgroogsete organismide hernesuurune endokriinnääre, mis asub peaajus. Ajuripats nõristab hormoone, mis reguleerivad organismi homöostaasi, stimuleerivad teiste endokriinnäärmete tööd. Ajuripats ehk hüpofüüs on kõige tähtsam sisenõrenääre. Peaajus asuv ajuripats juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. Näiteks reguleerib ta suguhormoonide sünteesi sugunäärmetes. Ajuripats sünteesib ka kasvuhormooni, mis mõjutab kogu organismi kasvu
Esiteks suudate te lahti harutada elukogemuste sasipuntra. Teiseks, nagu ütleb vanasõna: "Jagatud mure on pool muret." 7. Mis põhjustab depressiooni ...bioloogilised tegurid Inimaju sügavustes on mitu olulist struktuuri, mis mängivad olulist osa tunnete ja erinevate bioloogiliste tsüklite reguleerimises. Depressioonist rääkides peame keskenduma hüpotalamusele ja limbilisele süsteemile. Hüpotalamus on hernesuurune ääretult keerukas ajuosa, mis reguleerib näiteks hormonaal- ja immuunsüsteemi ning füüsilisi talitlusi (unetsükleid, isu, sugutungi ja rõõmu tundmise võimet). Kõrvuti hüpotalamusega asuvad limbilise süsteemi moodustised. Limbilist süsteemi nimetatakse sageli tundeajuks, sest siin asuvad inimese emotsioonid. Kui hüpotalamus ja limbiline süsteem funktsioneerivad normaalselt, jääte hästi magama ja magate rahulikult,
annaabi.ee 
