Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis 2010. aasta seisuga oli Eestis ligi 240 tuhat veist. Neist 200 tuhat piimaveist, kellest omakorda piimalehmi oli 96,7 tuhat. Lihatõugu veiste üldarv on pidevalt kasvanud ning neid oli 30.09.2010 seisuga 40,5 tuhat, kellest lihalemi oli 12,5 tuhat. Kaheteistkümne registrisse kantud lihaveisetõu nimistus oli kõige enam aberdiin-anguse tõugu veiseid - 9216, järgnesid herefordid - 8 538 ja limusiinid - 7 897. 12. Eestis aretatavad piimaveisetõud, jõudlus, arvukus, lühiajalugu Mustakirjud tõud: eesti holsteini tõug (ehf) (enne eesti mustakirju tõug) Tõug on aretatud kohaliku karja vältaval ristamisel hollandi mustakirju tõuga. Aretusloo alguseks võib lugeda 1838. aastat, mil tehti esimene edukas mustakirjude veiste import Hollandist. Hollandi tõug levis parandaja tõuna eeskätt Põhja Eestis.
neid nii veo-kui ka lihaloomadena. Limusiin on valdavalt sarvedega, kuid leidub ka nudisid tõuge, loomad on värvuselt kuld- või helepruunid. Tõu üheks tunnuseks on väga lihaseline keha, rasva rümpades vähe. Loomad ei kaldu rasvumisele ja on tapaküpsed igas vanuses. Hereford Pärineb Lõuna-Inglismaalt Hetefordi krahvkonnast. Tõug on levinud kogu maailmas. Keskmise suurusega tõug, lehmad 550-700 kg, pullid 800- 1000 kg, kuid on suuremaid. Leidub nii sarvedega kuid ka nudisid. Herefordid on head karjamaa- ja söödakasutajad, lehmadel head emaomadused, kohanevad erinevates kliimatingimustes, pikaealised, hea tervisega ja rahuliku iseloomuga. Sarolee Pärineb Prantsusmaalt Charolle ja Nievere maakondadest. Tõugu on levinud peaaegu kogu maailmas ja kuulub maailma parimate lihatõugude hulka. Saroleed on kiirekasvulised, peetakse suurekasvulisteks- lehmad 700-950 kg, pullid 1200-1400kg. Värvus varieerub valgest helepruunini, on nii sarvilisi kui ka nudisid
Lihaveiste kasvatajad vajaksid täiendkoolitust nii bioohutusmeetmete kui loodusravi osas. Samuti tuleks leida mehhanism, mis meelitaks tootjaid karja andmeid jõudluskontrolli esitama, sest nõnda tekib ka nende endi jaoks väärtuslik andmebaas. Praegu tootjad väga vähe talletavad oma andmeid, ei tee loomade tervise ega heaolu plaane. 7 Hereford on sajanditevanune tõug, mida kasvatati algselt Lääne-Inglismaal Herefordi krahvkonnas. Algupäraselt olid herefordid suurekasvulised veoloomad, kehakaaluga isegi üle 1400 kg. Aastal 1800 alustatud ristamise ja selektiivse aretustegevuse tulemusel saadi kaasaegse välimusega tõug. Esimene tõuraamat aastal 1846. Praegusel ajal üks levinumaid lihaveisetõuge.(Hereford) Värvuselt on herefordi veised tumepunased, pea, kõht, osaliselt selg, jalgade alaosa ja sabatutt aga on valged. On olemas nii sarvedega kui ka nudisid hereforde. Põhja-
Lihatõugu veiste üldarv on pidevalt kasvanud ning neid oli 2010 a. seisuga 40,5 tuhat, kellest lihalehmi oli 12,5 tuhat. Suunad: Piima- ja veiseliha. Piima toodeti 2009. aastal 676,1 tuh tonni. Veiseliha toodeti 2009. aastal eluskaalus 25,2 tuh tonni. Aastatel 2005-2009 ehitati või rekonstrueeriti 144 piimakarjafarmi kokku üle 46 tuh lehmakohaga. Kaheteistkümne registrisse kantud lihaveisetõu nimistus oli kõige enam aberdiin-anguse tõugu veiseid - 9 216, järgnesid herefordid - 8 538 ja limusiinid - 7 897. 2) Eestis aretatavad piimaveisetõud, jõudlus, arvukus, lühiajalugu. EESTI HOLSTEINI TÕUG (EHF) – enne eesti mustakirju tõug. Tõug on aretatud kohaliku karja vältaval ristamisel hollandi mustakirju tõuga. Aretusloo alguseks võib lugeda 1838. aastat, mil tehti esimene edukas mustakirjute veiste import Hollandist. Algselt nimetati hollandi ja kohaliku tõu ristandeid eesti hollandi-friisi tõugu veisteks
Veisekasvatuse olukord Eestis. Veiste arv pidevalt vähenenud. 2010. aastal 240 tuhat veist. Neist 200 tuhat piimaveist, kellest omakorda piimalehmi oli 96,7 tuhat. Lihatõugu veiste üldarv on pidevalt kasvanud ning neid oli 2010 a. 40,5 tuhat, kellest lihalehmi oli 12,5 tuhat. Suunad: Piima- ja veiseliha. Piima toodeti 2009. aastal 676 tuh tonni. Veiseliha toodeti 2009. aastal eluskaalus 25 tuh tonni. Ühes karjas kuskil 300 lehma. Kõige enam aberdiin-anguse tõugu veiseid, järgnesid herefordid ja limusiinid. Eestis aretatavad piimaveisetõud, jõudlus, arvukus, lühiajalugu. Eesti holsteini tõug (EHF) – enne eesti mustakirju tõug. Kohaliku karja ristamisel hollandi mustakirju tõuga. Aretuse algus 1838. a. Algselt nimetati ristandeid eesti hollandi-friisi tõugu veisteks, hiljem eesti mustakirju tõug. Alates 1998.a – eesti holstein. Aastalehma piimatoodang 8611 kg, piima rasvasisaldus 3,97% ja piima valgusisaldus 3,36 %. Eesti holstein moodustab 79,1% aastalehmade arvust
seemendamiseks, et saada kiirekasvulisi ja parema lihakvaliteediga ristandeid, kes Tuntumad lihaveistõud on aretatud Inglismaal ja Prantsusmaal, arvestatavaid tõuge on Itaalias, Saksamaal ja mujal. ENAMLEVINUD LIHAVEISETÕUD HEREFORD Herefordi tõug on vanemaid tõuge maailmas. Aretati välja Inglismaal Herefordshire krahvkonnas. Värvus on valdavalt punane erinevate toonidega. Pea, kael ja jalad on enamasti valged. Neid märgiseid pärandavad herefordid ka ristamisel järglastele. Tüüpilised on pikad sarved, kuid maailmas on levinud ka nudid herefordid. Eestis peeti hereforde rohkem 1980-ndatel aastatel, põhiliselt Lääne-Eestis ja saartel. ABERDIIN-ANGUS Väikesekasvuline tõug on aretatud Ida-Sotimaal. Loomad on musta värvi ja nudid. Kehaehituselt on kompaktsed, tugevad ja vastupidavad. Iseloomult on rahulikud. Tõug on levinud üle maailma. GALLOWAY
annaabi.ee 
