on kõigest üks aspekt ja kindlasti mitte kõige tähtsam, nagu seda oli valgustajatele ja sotsialistidele. Inimühiskond oli nende jaoks arenev nähtus, mis teeb mõtetuks ühiskonna jaotumise valgustajaid järgides õigeteks ja valedeks. Eelnev oli PARATAMATU etapp, aga mitte väär. See areng ise on teleoloogiline, kus areng suundub oma lõppeesmärgi suunas, mis on juba selle arengu algusesse sissekirjutatud: · Herderil oli see Jumal, mille kaudu inimesed muutusid õnnelikumaks, · Kantil seisnes see progress inimeste ratsionaalsuse ja moraalse vabaduse kasvus, mis määratud looduse poolt (sarnasus valgustajatega), · Hegelil aga vaimsuse objektiivne omadus, mille loogilisus ja ideaalsus langes kokku Jumalaga. 8
Rousseau jälgedes näeb kultuuri ja keele muutusi regressiivsetena. Ei aktsepteeri antiikkultuuri ideaali, üks esimesi, kes paneb aluse võrdlevale uurimisele. Võrdleb antiikkultuuri vana-India ja germaani kultuuriga. Antiikkultuur ei olnud ainuke tollane kõrgkultuur. Räägib rahuvuskeele vaimust. Antiikmeetrumite kasutamise vastu. Iga keel peaks suutma luua iseseisvalt mingid sobivad süsteemid, kuid Euroopas oli tavaks järgida antiiktekste. Herderil on terve hulk olulisi teemasid ja kirjutisi. 1772. aastal artikkel ,,Keele tekkimisest", 1773. ,,Kirjutis Ossianist ja vanade rahvaste lauludest". Sellel ajal oldi veendunud, et Ossiani laulud olid ehedad. 1773 kirjutas ka Shakespeare'ist. Shakespeare'ist räägib austusega suure hulk selle perioodi õpetlasi ja kirjamehi. ,,Ideid inimkonna ajaloofilosoofiast", tema peateos, suur mõju. Tundis huvi rahvalaulude vastu, erinevate rahvaste vastu
Saksa valgustaja, teoloog ja filosoof, 1764-1769 Riia Toomkooli õpetaja ja adjunktpastor. Pärit Ida-Preisimaalt, õppis Königsbergis teoloogiat. Seal ka Kant, kes Herderit mõjutanud. Herder Saksamaal omas piirkonnas üheks kõrgeimaks kirikutegelaseks. ,,inimkonna ajaloogeograafia" ideed. Riia perioodil huvi rahvakultuuri vastu, avaldas ,,Volkslieder" 80 Läti ja kaheksa Eesti rahvalaulu. 1807 ,,Stimmen der Völker in Lieder". Rahva vaimulaadi mõista rahvalaulude kaudu. Herderil oluline mõju rahvusluse arengule ja kontekstile. Lätis kahe maailmasõja vahel eraülikooli nimetatud Herderi Instituudiks. Pärast sõda Saksamaa Liitvabariigis loodi ,,Forschungsrad" Herderi instituut, mis kirjandust Balti riikidest ja Ida-Euroopast andis välja. Toetas vastavaalast uurimistööd. Parun Schoultz (1720-1782) liberaalne Liivimaa maanõunik, Aizkraukle mõisahärra. Esimese talurahvaseaduse andmine 1764, mis reguleeris
sõna" (Wort des Seele) ja ,,sisemine sõna" (inneres Wort). Teoses ,,Inimhinge tunnetusest ja tundmisest" jätkab Herder keele-mõistuse suhte üle arutlemist ning kirjutab: ,,Ka kõige sügavamates keeltes on ,,mõistus" ja ,,sõna" ainult üks mõiste, üks asi: logos" (Herder 1987: 358). Puhas mõistus on kasutu utoopia, koos keelega moodustab ta aga terviku. Kui areneb keel, areneb ka mõistus. Teiseks oluliseks ja meie kursusse puutuvalt on Herderil ajalookäsitlus. Valgustuse ajajärku iseloomustab lisaks universaalse mõistuse käsitusele ajaloo algupära, kasu, 1 Mõistel ,,apertseptsioon" on Herderi käsitluses mitu tähendust: 1) mõte (Herder 1987: 354); 2) hinge sisemine jõud, teadvus (samas: 356). 2 Keele-mõistuse suhte võtab Herder kokku ,,Mõtteid inimsoo ajaloo filosoofia" üheksandas raamatus. 3 Herder toob näiteks lamba. Inimene näeb valget, pehmet, villast lammast, kes määgib. Määgimisest
koostamiseks. Rousseau jälgedes näeb kultuuri ja keele muutusi mitte progressiivsetena, vaid regressiivsetena. Ei aktsepteeri ka antiikkultuuri ideaali, üks esimesi, kes paneb aluse võrdlevale uurimisele. Võrdleb antiikkultuuri vana-india ja germaani kultuuriga. Antiikkultuur ei olnud ainuke tollane kõrgkultuur. Räägib rahuvuskeele vaimust. Antiikmeetrumite kasutamise vastu. Iga keel peaks suutma luua iseseisvalt mingid sobivad süsteemid, kuid Euroopas oli tavaks järgida antiiktekste. Herderil on terve hulk olulisi teemasid ja kirjutisi. 1772. aastal artikkel ,,Keele tekkimisest". 1773. ,,Kirjutis Ossianist ja vanade rahvaste lauludest". Sellel ajal oldi veendunud, et Ossiani laulud olid ehedad. 1773 kirjutas ka Shakespearist, aitas tema renomeed tõsta. Shakespeare'ist räägib austusega suure hulk selle perioodi õpetlasi ja kirjamehi. ,,Ideid inimkonna ajaloofilosoofiast", tema peateos, suur mõju. Tundis huvi rahvalaulude vastu , erinevate rahvaste vastu
annaabi.ee 
