suubumiskoht - lülisambast vasakul 11. rinnalüli üleminekukoht - lülisambast paremanl. u. 1 nimmelüli c) mao eespinna süntoopia ülemine osa kontaktis maksa ja diafragmaga, alumine osa jääb vabaks tagumise pinna - puudutab vasakut neeru ja neerupealist, põrna, kõhunääret ja ristikäärsoolt d) suhe peritoneumis suhtes magu paikneb intraperitoneaalselt ! 4. Maks a) mis läbivad maksaväratit (ristivagu)? a. hepatica propria, v. portae hepatis ja ductus hepaticus communis b) mis asub maksasagariku keskel? v.centralis c) mis asub portaalsagariku keskel? portaaltriaad - a. ,v. et ductulus interlobularis d) kuidas paikneb maks peritoneumi suhtes? mesoperitoneaalselt e) mis täidab vasaku sagitaalvao eesosa – lig. teres hepatis, tagaosa – lig. venosum d) mis täidab parema sagotaalvao eesosa - vesica biliaris, tagaosa - v. cava inferior a) milline kest paikneb kõhukelme all - tunica fibrosa
Arteria hepatica propria 2 raku paksusi mulgustunud plaate, mis paiknevad ja ühenduvad Vena portae kõigis tasapindades - plaatide sees on sapikanalikesed juhivad sappi sagarikest väljapoole Ductus hepaticus communis - plaatide vahemikes ja mulkudes paiknevad verekapillaarid ehk Harunevad maksas ja kulgevad lõppharudeni maksasinusoidid viivad verd perilobulaarsetest veresoontest Skeletotoopia tsentraalveeni - ülal ulatub IV roideni - neid on umbes 500 000
et plexus caroticus externus —> plexus a. facialis —> ganglion submandibulare —> n. lingualis —> gl. Sublingualis e) Maksa parasümpaatiline innervatsioon nucl. dorsalis nervi vagi —> n.vagus —> plexus oesophagus anterior/posterior —> truncus vagalis anterior/posterior —> plexus gastricus anterior/posterior —> rr.coeliaci —> plexus coeliacus —> ganglion coeliacus —> terminaalganglion (ümberlülitus) —> plexus hepaticus — > hepar f) gl. lacrimalise parasümpaatiline innervatsioon nucleus salivatorius superior —> parasümpaatilised kiud n. facialises —> n.petrosus major —> ganglion pterygopalatina —> n.maxillaris —> n.zygomaticus (+lacrimalis) —> gl lacrimalis a) kus asuvad parasümp. keskused (tuumad, segmendid) - PARS PARASYMPATHICA tsentralses osas b) mis erinevus on veget. ganglionitel, nimetada kummastki 2 – ganglioonide asukoht,
NikD ja NikE on valgud mis seonduvad ja hüdrolüüsivad ATP-d. NikA on periplasma valk mis seob ühe nikli ühe valgu kohta nikelofoori kontekstis. Sellise kompleksi loomus on vastuoluline, kuigi nüüd on avastatud struktuuri infot mis leidis, et kaks vaba histidiini kordineerivad Ni2+ seondumist NikA-ga, leides sellega, et Ni+2-(L-his)2 on nikelofoori äratundev perplasmiline transporter. Selline süsteem on leitud mitmes patogeenses organismis nagu Vibrio parahemolyticus, Helicobacter hepaticus ja veel mõndades. NiCoT-i perekond koosneb monomeersetest ühe komponendi premeaasidest millel on kaheksa transmembraanset heeliksid, mis on leitud paljudes bakterites nagu patogeen H. Pylori ning paljdes arhedes ja seentes. Osades toimib see ainult Ni+2 iooniga, aga osades toimub selektiivselt Ni2+ ja Co2+ vahel, eelistades ühte metalli. Mõned niklist-sõltuvad patogeenid kasutavad nikli-ensüüme, et tulla toime näiteks inimkõhus oleva happelise keskkonnaga.
temperatuuri, ph tasakaalu ja (hüübimise?) osmootne rõhk väärtusi. Mikrotsirkulatsioon on a) Portaalvereringe b) Mikrohattude funktsioneerimine c) Vere vool kapillaarides Hemopoees haarab enda alla a) Hemostaasi b) hemolüüsi c) leukopeesi d) lünfopoeesi Neeruvärati läbivad a) v. portae b) A.renalis c) vv. pulmonales Kopsuväratit läbivad: a) a.pulmonalis b)v.portae c) a.renalis d) vv.pulmonales Maksaväratit läbivad: a) Ureter b) V.portae c) Ductus hepaticus communis d) Ductus cysticus Süstoolsest ja diastoolsest rõhust saame rääkida arterites, näiteks õlavarrearter, unearter 7 Hemoglobiini hapniku küllasust näitab: a) oksühemoglobiini kontsentratsiooni suhet kogu hemoglobiini kontsentratsiooni b) hemoglobiini sisaldust grammides 1 liitris veres c) methemoglobiini suhet kogu hemoglobiini kontsentratsiooni d) hemoglobiini sisaldust
12. Jämesoole limaskesta ehitus Jämesoole pind on sile - hatud puuduvad. Proopria sisaldab sirgeid tubulaarseid krüpte e näärmeid, mis ulatuvad limaskesta lihaskihini. Epiteeli rakkudeks on karikrakud, äärisrakud, ääriseta rakud ja endokriinrakud. Lihaskest koosneb sisemisest tsirkulaarsest ja välimisest pikihihist. Viimane ei ole pidev, vaid moodustab kolm paela (taenia coli). 13. Maksasagarik Maksasagarikus (lobulus hepaticus) paiknevad radiaalselt paigutunud maksarakkudest moodustunud maksaplaadid (laminae hepaticae). Maksarakud e. hepatotsüüdid on suured, ühte, harvemini kahte kuni kolme tuuma sisaldavad rakud, milliste tsütoplasmas esineb hulgaliselt sõmeraid. Tuumad on ümmargused. Maksaplaatide vahele jäävad samuti radiaalselt kulgevad maksasinusoidid (vasa capillare sinusoidea), mis koonduvad sagariku keskel paiknevasse tsentraalveeni (vena centralis)
Pärast raua eemaldamist hemoglobiinist muudetakse see rohekaskollaseks bilirubiiniks (sapivärvaineks), mida kasutatakse sapi valmistamisel. Sapipõis (vesica biliaris, vesica fellea) Sapipõis on kotikujuline õõneselund, mis on sidekoe abil kinnitatud maksa parempoolse sagara alla, täies mahus täidetuna (40–50 ml) on selle pikkus 10 ja läbimõõt 4 cm. Maksast lähtub kaks sapi äravooluteed, mis ühinevad üheks maksajuhaks (ductus hepaticus), millest hargneb sapipõide viiv haru. Tegelik ductus hepaticus jätkub pärast seda sapijuha (ductus choledochus) nime all, läheb läbi kaksteistsõrmiku lingus oleva kõhunäärme osa ja suubub seejärel kõhunäärme juhaga koos kaksteistsõrmiksoolde. Jämesool (colon) Jämesool asub kõhuõõne alaosas koos peensoole keerdudega. Jämesool algab ileotsekaalklapiga (asub peensoole ja jämesoole vahel) ja lõpeb ringlihasega (sfinkteriga) pärasoole (rectum) lõpus.
annaabi.ee 
