Henrik Visnapuu 8. klass Kanepi Gümnaasium Jaan Jalas Sünd ja surm · Sündis 2. jaanuaril 1890, Helme vallas. · Suri 3. aprillil 1851, Ameerikas. Elulugu Henrik Visnapuu luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Ta õppis Reola vallakoolis ja Ropka ministeeriumikoolis. Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli õpetajaks. Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalist filosoofiat. Aastal 1944 põgenes Saksamaale, sealt 1949. aastal USA-sse. Looming · Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" I (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja
............................................7 6. Kokkuvõte....................................................................................8 7. Kasutatud allikad............................................................................9 8. Lisad..........................................................................................10 2 LAPSEPÕLV JA HARIDUS Henrik Visnapuu sündis 2. detsembril 1889. aastal Viljandimaal Helme kihelkonnas. Ta kasvas talusulase perekonnas. Pere oli suur, kuid esimesed neli last surid imikueas. Kokku jäi ellu viis last. 1899. aasta sügisel alustas Visnapuu õpinguid. Koole vahetas ta igal sügisel, kuna pere kolis pidevalt. Ta õppis kõigepealt Reola vallakoolis, seejärel Ropka ja Sipe ministeeriumikoolides ning Tartu linnakoolis. 1907. aastal sooritas Visnapuu Narva gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ning töötas 1907- 1912
3 Sissejuhatus Järgnevas referaadis annan ülevaate kolmest Eesti kirjanikust . Nendeks olid Henrik Visnapuu,August Gailit ja Artur Alliksaar. Nenest kas olid luuletajad ja üksi oli poeet. 4 Henrik Visnapuu Henrik Visnapuu sündis 2.01. (21. 12.) 1890 Viljandimaal Helme kihelkonnas talusulase perekonnas.Ta õppis kõigepealt Reola vallakoolis, seejärel Ropka ja Sipe ministeeriumikoolides ning Tartu linnakoolis. 1907. aastal sooritas ta Narva gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami, töötades pärast seda õpetajana erinevates koolides. 1916. aastal sooritas Visnapuu eksternina küpsuseksami Aleksandri gümnaasiumis, pärast mida oli mõnda aega üliõpilane Tartus ja Berliinis. 1917. aastal töötas Visnapuu ajakirjanikuna "Tallinna Teataja" toimetuses. 1935. aastani
Esimestest jutustustest on õnnestunum külaelust rääkiv ,,Vanad ja noored". 25-aastasena sai gümnaasiumi lõputunnistuse, misjärel asus tööle Teataja ajalehetoimetuses. Kolleegide hulka kuulusid näiteks Konstantin Päts ja Eduard Vilde. Ajakirjanikuna oli tal suhteliselt vähe aega ning looming jäi tagaplaanile. Ilmub lühijutt ,,Tähtis päev", mis räägib lihtsa loo karjapoisi vabast päevast. Selles võib aga näha ka sügavamat eksistentsialistlikku filosoofiat. 1905. aastal toimusid rahutused ning ajakirjaniku töö kaotas ei tundunud usaldusväärne. Tammsaare hakkas käima Tartu Ülikoolis loengutel vabakuulajana, kuid peagi sai temast üliõpilane. Õppis õigusteadust, kuid keskendus ka keeltele. Sellest perioodist pärinevad n-ö üliõpilasnovellid, näiteks ,,Pikad sammud". Need olid impressionistlikud ning Tammsaare kogus veidi tuntust. Ülikooli lõpetades tabab meest tuberkuloos ning tal on valida diplomi ning elu vahel
selle raamatu järele ju sirutada. Ise ma eelistan pigem koomilisi raamatuid. Nagu näiteks ,,Rehepapp" (Kivirähk). Selle raamatu lugesin ma juba kümnendas klassis läbi ning emotsioone jätkub temast siiamaani. ,,Õitsev Meri" seda teha ei suutnud. 9 5. August Kitzbergi draamalooming (1855-1927) · Eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja. · Sündis Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku pojana. · Elamine ja töötamine peamiselt kahes linnas: Riias ja Tartus. Need linnad võimaldasid tal viibida kultuurikeskkonnas, tutvuda väärtkirjanduse ning hea teatriga. · Kirjandusliku tegevuse varasemal perioodil viljeles ajalooainelist proosat ja külajutte; vanemas eas pühendus draamaloomingule. · Lapse- ja noorpõlves oli tema kasvataja ja vaimne suunaja vanem vend Jaan, kelle juures Niitsaadu vallakoolis sai Kitzberg koolihariduse. · 1879
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd