Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

Henri de Toulouse - sarnased materjalid

Leidsid 8 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Henri de Toulouse". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.

toulouse, plakat, montmartre, albi, kuulsast, veetma, voodis, näitustel, paelus, puulõiked, gauguin, meelelahutuse, nautis, elades, valima, motiive, muuhulgas, louise, weber, kavandas, moulin, rouge, kuulsaks, maalimisviis, armuelu, hakaks, tarvitama, võtnud
Henri de Toulouse-Lautrec
1
odt

Henri de Toulouse-Lautrec.

Henri veetis oma varajase lapsepõlve Bosci lossis Albis ja Celeyrani lossis Narbonne´i lähedal. 12-aastaselt murdis Henri vasaku jala ja 14-aastaselt parema jala. Et ta kannatas kaasasündinud kaltsiumipuuduse all, siis tal ei kasvanud luud korralikult kokku ning tema jalad enam ei kasvanud. Kui ta jõudis täisikka oli tal normaalse suurusega kere, aga jalad olid tal ebanormaalselt lühikesed. Tema kasv oli umbes 150 cm.Ta pidi oma puude tõttu palju voodis lamama. Hiljem vajas käimisel keppi. Onu avastas varakult ta kunstiande. 1882.aastal lahkus Toulouse-Lautrec oma vanemate lossist ja läks Pariisi. Seal õppis ta Joseph Florentin Leon Bonnat´ ja Fernand Cormoni juures joonistamist ning käis Edgar Degas´ Pierre-Auguste Renoiri ja Edouard Manet´ näitustel. Toulouse-Lautrec elas täielikult oma kunstile. Temast sai tähtis postimpressionistlik maalikunstnik, juugendstiilis raamaru illustraator ja litograafikunstnik, kes jäädvustas 19

Ajalugu
3 allalaadimist
Toulouse-lautrec
20
doc

Toulouse-lautrec

.......10 Need lummavad punapead.........................................................................13 Viimased pintslitõmbed..............................................................................18 Kokkuvõte....................................................................................................19 2 Sissejuhatus Toulouse-Lautrec sündis Prantsusmaal Lõuna-Püreneede piirkonnas Tarni departemangus Albi linnas. Ta pärines vanast aadlisuguvõsast, mis oli oma prestiii suurelt jaolt kaotanud. Tema vanemad olid krahv Alphonse de Toulouse-Lautrec ja krahvinna Ad?le de Toulouse-Lautrec. Vanemad lahutasid pärast noorema poja Richardi surma 1868. aastal. Henri veetis oma varajase lapsepõlve Bosci lossis Albis ja Céleyrani lossis Narbonne'i lähedal. 12-aastaselt murdis Henri vasaku jala ja 14-aastaselt parema jala. Et ta kannatas

Kunstiajalugu
21 allalaadimist
Henri de Toulouse-Lautrec
4
doc

Henri de Toulouse-Lautrec

Tema ülakeha oli normaalses suuruses, kuid jalad palju lühemad kui täisealisele mehele omased. Tema pikkuseks oli 150 cm. Kuna tal oli see puue siis alguses pidi at palju aea vooids olema ja hiljem sai kõndida kepi abiga. Tema kunstiande avastas Henri onu juba päris varakult. Henri lahkus vanemate lossist 1882 ja läks Pariisi. Pariisis õppis ta tuntud isikute nagu Joseph Florentin Leon Bonnat ja Fernand Cormoni käe all joonistamist. Ta käis samuti ka mitmetel tuntud näitustel nagu näiteks Edgar Degas. Toulouse- Lautrec elas täielikult oma kunstile, temast sai postimpressionistlik maalikunstnik, litograafiakunstnik ja juugendstiilis raamatuillustraator. Henri de Toulouse-Lautrec jäädvustas oma teostes 19.sajandi lõpu boheemlaste elu Pariisis. Ta elas Montmartel ja teda kutsuti seetõttu Montmarte hingeks. 1885.aastal kavandas Toulouse-Lautrec lugematuid plakateid Artistide Bruandi avatud kabareele Le Mirliton. 1888

Ajalugu
19 allalaadimist
Looming pluss mõned maalid
3
doc

Looming pluss mõned maalid

Kunstnikud: Paul Cezanne (19. jaanuar 1839 ­ 22. oktoober 1906) oli prantsuse postimpressionistlik kunstnik, kelle loomingut peetakse sillaks impressionismi ja kubismi vahel. Maale · "Moodne Olympia" · "Poodu maja" · "Sainte-Victoire'i mägi" · "Suured suplejad" Eugène Henri Paul Gauguin [gogää(n)] (7. juuni 1848 Pariis ­ 9. mai 1903) oli prantsuse üks tuntumaid postimpressionistlikke maalikunstnikke Tema maalimistehnika areng oli äärmiselt kiire ning juba 1880ndate esimesel poolel valmisid tema esimesed tõsisemad impressionistlikku laadi teosed. Gauguini impressionistliku stiili viljelus kestis aastani 1888, mil ta tüdines zanrist lõplikult ­ teda häiris eelkõige impressionismi omanäolisuse puudumine. 1880ndate lõpuaastail eksperimenteeris ta cloisonnisme`iga, milelle on iseloomulik selged tugevad kontuurid (sageli tumedad). Cloissonnisme'i üheks ehedaimaks näiteks on "Kollane Kristus", mis valm

Kunstiajalugu
8 allalaadimist
Referaat-Henri Marie Raymond de Toulouse-Lautrec-Monfa
12
docx

Referaat "Henri Marie Raymond de Toulouse-Lautrec-Monfa"

kabareede ja kontserdikohvikute naisartistidega vaheldusid sagedaste külaskäikudega prostituutide juurde. Sel eluetapil töötas 30-aastane kunstnik aga nagu pöörane, et väljendada kunstis kõiki oma lugematuid muljeid15. Moulin Rogue Üht Toulouse-Lautreci kujundatud esimestest plakatitest saatis otsekohe täielik edu. 5. Oktoobril 1889 pidulikult avatud Moulin Rogue'ile oli kuulus plakatikunstnik Jules Chéret juba loonud müürilehe kavandi. Toulouse-Lautreci plakat eristus teistest selgesti M-tähe iseäraliku kasutusviisi poolest, mis kolmekordselt suurendatuna koondas kokku erkpunaste tähtedega kirjutatud restorani nime. Ajendatuna 1889-1890 valminud maalist `'Moulin Rogue'is ­ tants'', oli Toulouse-Lautrec plakatil esiplaanil kujutanud staare, kes mõnda aega Moulin Rogue'is koos esinesid. Radikaalselt uus on selles kompositsioonis kolme stiliseeritud silueti astmeti paigutamine, nii et tekib veelgi tugevam ruumilise sügavuse mulje kui eelpool

Kunstiajalugu
11 allalaadimist
Impressionism ja Postimpressionism
7
docx

Impressionism ja Postimpressionism

Maneti mõjutasid väga 1867-1871.aasta poliitilised sündmused Pariisis. Ta maalis sõjast inspireeritud teoseid nagu ,,Kodusõda" ja ,,Barrikaad". Tema maalid väljendavad hirmu ja õudust. Manet liitus ka ise rahvuskaardiga. Hiljem jätkas ta taas rahulikel teemadel maalides portree Emil Zolast. Ta maalis põhiliselt modernset igapäeva elu, paljud ta maalid on midagi enmat kui lihtsalt pildid. Maneti maalid on täis silmi kirjuks tegevaid värve. Ta ei eksponeerinud enam oma maale nii tihti näitustel, vaid töötas pigem koos Monetiga ja finantseeris oma sõpru rahaliselt. Manet suri Pariisis. EDGAR DE GAS (1834-1917) Edgar de Gas sündis 19.juulil 1834.a. Pariisi pankuri peres. Tema isa oli tulnud noore mehena Pariisi, rajanud Napoli kaubanduskeskuse ja abiellunud. Pere vanima pojana oleks Degas pidanud minema isa jälgedes. Pärast lütseumi lõpetamist astus ta Pariisi Ülikooli õigusteaduskonda, kuid tänu kangekaelsusele saab isalt loa pühenduda maalikunstile.

Kunst
10 allalaadimist
Kunstiajaloo kokkuvõte
103
doc

Kunstiajaloo kokkuvõte

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM R

Kunstiajalugu
69 allalaadimist
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus
109 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun