ERICH MARIA REMARQUE 1898-1970 ¤ sündis 22. juunil 1898 Lääne-Saksamaal ¤ nime Paul vahetas Mariaks austusest oma ema Anna Maria vastu ¤ perekond oli üsna vaene, isa töö tõttu tuli sageli kolida ning taskuraha teenimiseks andis Remarque juba varakult klaveritunde. ¤ kollektsioneeris liblikaid, tundis huvi metsade ja jõgede vastu ning kirjutas. ¤ huvitus kaunist loodusest,kunstist(impressionism); igatsus luksuse ja väljapeetud elu järele ¤ tal oli 2 õde: Erna ja Elfride. ¤ Erna hukkus II maailmasõjas, temale mõeldes"Elusäde"(romaan) ¤ 1916.a. läks ta õpetajate seminarist vabatahtlikuna I maailmasõtta. ¤ 1917.a. suunati Remarque läänerinde vahetusse lähedusse sai kohe haavata ning oli aastatel 1917- 1918 laatsaretis. ¤ 1919 lahkus Remarque armeest, loobudes kõikidest ordenitest ja aumärkidest. ¤ Sõja järel suundus Remarque tagasi õpetajate seminari külakoolmeiseter lühi...
Arved Viirlaid 9a KSG Pauletta Talmon Sissejuhatud Arved Viirlaid on Eesti kirjanik. Ta sündis 11. aprillil 1922 Harjumaal taluniku pojana. Tuntuks sai proosakirjanikuna. Tema looming rääkis enamasti Teisest maailmasõjast. Loomingud on sündinud vihast, valus, armastusest ja igatsusest. Kanada pressis on teda sõjakirjeldajana Hemingwayga võrreldud. Võitlus Eesti eest. Liitus 1941. aastal metsavendadega ja osales Suvesõjas. Aastatel 19431944 sõdis vabatahtlikuna Soomes eesti üksuse koosseisus. Naasis augustis 1944 Eestisse, kus võitles 20. Eesti RelvaSS diviisis. Auhinnad ja teenetemärgid 1954., 1979., 1981. ja 1992. aastal pälvis Viirlaid Henrik Visnapuu kirjandusauhinna. 1997. aastal määras president Lennart Meri talle Riigivapi III klassi teenetemärgi, millest ta loobus.
· Tsitaadid o ,,Hea meelega ostaksin natukese õnne, kui oleks mõni koht, kus seda müüakse." ("Vanamees ja meri", 1952) o ,,Praegu ei ole aeg kõike seda taga nutta, mida sul pole. Mõtle parem, mida sa nende asjadega teha saad, mis sul on." ("Vanamees ja meri", 1952) [12] Francis Scott Key Fitzgerald (1896-1940) · Ameerika Ühendriikide kirjanik · Üks 20. sajandi tuntumaid kirjanikke · Kirjutas romaane, lühijutte ja novelle · Sõber Hemingwayga · Esimene romaan "Romantiline egoist" lükati tagasi · 1920. ,,Teisel pool paradiisi" o Kirjutas ja nimetas ümber teose ,,Romantiline egoist" o üks esimesi Esimese maailmasõja järgsest Ameerika popkultuurist rääkivaid romaane · ,,Ilus ja neetu" o Inspireeritud New Yorgi hullumeelsest elustiilist o Noore eduka paari allakäik, oodates suure päranduse saabumist · ,,Suur Gatsby" [9] · Tsitaadid o ,,Kolmekümneselt vajame sõpru
· Teemad: Teine maailmasõda, pagulaselu, metsavendlus, armastus, piin ja valu. · Peamine oli rääkida maailmale tõtt sellest, mis toimus Eestis Teise maailmasõja ajal ning pärast seda. · Ta on eriti pikalt ja üksiksasjalikult kirjeldanud selle ajajärgu piinamisi ja hirmutegusid. Looming (2) · Arved Viirlaid on pidanud luuletamist naudinguks, proosas kirjutamist aga raskeks tööks. · Vormiliselt küljest on ta ebaühtlane. · Viirlaidu on võrreldud Hemingwayga. 7 luulekogu · On avaldanud 7 luulekogu: · "Hulkuri evangeelium" (1948) · "Üks suveõhtune naeratus" (1949) · "Jäätunud peegel" (1962) · "Hõllalaulud" (1967) · "Käsikäes" (1978) · "Igaviku silmapilgutus" (1982) · "Valgus rahnude all" (1990) Romaanid · "Tormiaastad" ja osa (1949) · "Ristideta hauad" (1952) · "Seitse kohtupäeva" (1957, pihtimusjutustus) · "Vaim ja ahelad" (1961) · "Kustuvad tuled" (1965) · "Sadu jõkke" (1965) · "Kes tappis Erich Hormi
Arved Viirlaid kuulub sugupõlve, kelle osaks sai põgenemine - algul metsa, siis üle mere. See oli pagemine nii ühe kui teise okupatsiooni eest. Ta võttis enesele veel ühe osa - teadvustada maailmale oma generatsiooni saatust mõjutanud sündmuste traagika kirjanduse kaudu. 9 romaani ja 7 luuleraamatut on sündinud tema põhitöö kõrvalt. Sündinud vihast ja valust, armastusest ja igatsusest. Ning sellise sugestiivsusega, et Kanada pressis on teda sõjakirjeldajana Hemingwayga võrreldud. Arved Viirlaid on rahvusvaheliselt tuntuim väliseesti kirjanik, kelle nimi kodumaal seostub enamiku jaoks üksnes tema keeldumisega riiklikust autasust. Paraku on seegi jäänud vajalike selgituste ja kommentaarideta. Riiklikke autasusid ei anta kergekäeliselt, Viirlaid pälvis selle Eesti Vabariigi järjekestvuse kaitsjana. Just see oli tema missioon, mida ta kirjutades ja oma raamatuid levitades täitis. Ta teoseid on saadetud
Omane teatud melanhoolia, aga ka peenetundeline huumor. Mõjutused A.H Tammsaare, Jannsen, Luts. Piibel. Antiik ja ladina keel, Hesse ,,Stepihunt" ja Kafka ,,Protsess" Viirlaid Avaldanud 7 luulekogu. Kirjutanud 11 romaani. I romaan jutustab 1944 aastast- selle järg ,,Ristideta hauad" (vangla, metsavendlus, piinamine, põgenemiskatsed. Romaanisari ohvitser Eerik Hormist: vangilaager, metsavend, küüditamine, Läände pääsemine. 1980. ,,Märgitud" Kirjutanud novelle. Võrreldud Hemingwayga: viha, valu. Korduvalt auhinnatud. 1997 loobus riiklikust autasust- pettunud Eesti Vabariigis. Uibopuu Alustas Eestis jutustused, novellid. Edukamad romaanid: 1948 ,,Keegi ei kuule meid"/ Eestis 1992. Baaside leping, okupatsioon, ,,valimised" , sakslased Saksamaale, arreteerimine, küüditamine, poliitilised mõrvad. 1951 ,,Neli tuld" Episoodromaan, eesti meremehed. 1957 ,,Janu" Psüholoogiline tippteos. Tegevust pole, peategelane puudega. Mälestused. Helbemäe Novellid. Romaanid
· Esimesed kirjanudlsikud katsetused 13-aastaselt kooli ajalehes · 1917 USA sõjaväkke · Alabama Camp Sheridani sõjaväebaasi kohtumine Zelda Sayrediga(1900- 1948) · 1920 abiellus Zeldaga, aasta hiljem sündis poeg Frances Scott ''scottie'' Fitzgerald. Fitzgerald 1920ndatel aastatel · Kirjandusajakirjades oma veerg · menukirjanik · suurilmaelu francis ja zelda kui oma generatsiooni printsiks ja printsessiks tutvus hemingwayga 1924 perega elama prantsusmaale Fitzgerald 1930ndatel aastatel · 1930ndatel süvenevad alkoholiprobleemid, Zelda vaimsed häired ja närvivapustused · majanduslikud raskused · 1937 hollywoodi stsenaristiks · armulugu kõmuajakirjanik Shelah Grahamiga · Suri südamerabandusse, maetud on koos Zeldaga. Looming Kirjanduses dzässiajastus ja ''kadunud põlvkonna''esindaja Läbuvad tegelased:
Pettus ja läks sõjaväkke. Armus kohtuniku tütresse Zeldasse, põgenesid New Yorki, et rikkaks ja kuulsaks saada. Ei läinud nii nagu algul sooviti ja Zelda katkestas kihluse. Francis läks koju tagasi ja avaldas romaani teise nimega ,,Teisel pool paradiisi". Siis tuli tuntus ja Zelda abiellus temaga. Kirjutas uue romaani ,,Ilus ja neetu". Sõbrad kutsusid neid ,,Oma generatsiooni printsiks ja printsessiks". 1924 kolisid Prantsusmaale, kus suhtles Hemingwayga. Romaan ,,Sume on öö". Lõpetas peateose ,,Suur Gatsbi". 1932 sai Zelda närvivapustuse, kuna tekkisin probleemid ja Francisil alkoholiprobleemid. 1937 läks Holliywoodi, kus alustas viimast romaani ,,Viimane magnaat", kuid suri paari kuu pärast südamerabandusse. William Faulkner(1897 1962 ) William Guthbert Falkner Keskkool jäi pooleli. Elatist teenis juhutöödega. Harimatuse korvas lugemisega. Elas Mississippis. Töötas postkontoris, oli stenarist
Nii võib romaanist leida humoristlikke ja piltlikke väljendeid, irooniat, personifikatsiooni, võrdlusi ja metafoore. Sümbolitega on autor pigem kokkuhoidlik. Romaani tegelastele on omane asitada oma seisukohti kord nii, kord naa, kord jaatavast, siis jälle eitavast küljest. Remarque´ile meeldib põimida oma teosesse filosoofilisi arutlusi, mis aga mõnikord tunduvad natuke ülepakutud. Sündmusi on romaanis kujutatud lakooniliselt ning seetõttu on Remarque´i võrreldud Hemingwayga, kelle kuulus romaan "Hüvasti relvad!" ilmus Remarque´i omast aasta hiljem. Ka üksikute tegelaskujude väljajoonistamine pole sõnaderohke, küll aga täpne, värvikas ja meeldejääv. Romaanist võib leida saksa naturalismi jooni. Neid on eelkõige nähtud sõjakoleduste detailitruus kujutamises. Teisest küljest aga pole lahinguid kirjeldatud ülemäära pikalt, vaid lugejamõju seisukohalt otstarbekalt, ebaolulist välja jättes. Naturalismi
kirjanik. Ta kuulub sugupõlve, kelle osaks sai põgenemine algul metsa, siis üle mere. See oli pagemine nii ühe kui teise okupatsiooni eest. Ta võttis enesele veel ühe osa - teadvustada maailmale oma generatsiooni saatust mõjutanud sündmuste traagika kirjanduse kaudu. 9 romaani ja 7 luuleraamatut on sündinud tema põhitöö kõrvalt. Sündinud vihast ja valust, armastusest ja igatsusest. Kanada pressis on teda sõjakirjeldajana Hemingwayga võrreldud." (Lauring, Sirje 1997. Arved Viirlaid - Mees, kes keeldus riiklikust autasust Õhtuleht 18.04 ) 4 1.2 Teosed: On avaldanud 7 luulekogu: · ,,Hulkuri evangeelium" (1948) · ,,Üks suveõhtune naeratus" (1949) · ,,Jäätunud peegel" (1962) · ,,Hõllalaulud" (1967) · ,,Käsikäes" (1978) · ,,Igaviku silmapilgutus" (1982) · ,,Valgus rahnude all" (1990) Romaanid:
annaabi.ee 
