Sammaltaimi on Eestis 532 liiki. Samblikke ligikaudu 800 liiki. Vetikaid 2500 liiki. Seeni umbes 4000 liiki. Inimmõju floorale Loodusliku floora võib jaotada vastavalt inimmõju taluvusele: 1. kultuuripagejad ehk hemerofoobid Liigid, mis taanduvad inimtegevuse mõjul. Kaunis kuldking, lõhnav käoraamat, lehitu 2. apofüüdid Kohalikud inimkaaslejad, eelistavad inimtegevusega muudetud kasvukohti, nt põllud. Paiseleht, harilik puju 3. hemeradiafoorid Taluvad inimtegevust teatud piirini, teatava määrani ükskõiksed. Kuremõõk, siberi võhumõõk. 4. antropofüüdid Need on inimkaaslejad taimed, sageli võõrliigid, levivad inimese tahtmata või neid levitatakse. Väikeseõieline lemmalts Antropofüüdid ja apofüüdid moodustavad kultuurilembeste ehk hemerofiilsete taimede rühma. 8 Eesti taimkatte kujunemine
lääneranniku ja saarte lääne-alavald, Emor lääneranniku ja saarte ida alavald, Emb ranniku valdkonna Põhjarannik, Lh - Häädemeeste alavald, Einf Loode-Eesti valdkond, Eint Vahe-Eesti valdkond, Ecl paekalda alavaldkond, Esup Pandivere valdkond, Alt alutaguse valdkond, Emed Lahkme-Eesti valdkond, Eor Kagu-Eesti valdkond. Taimede kultuurisuhted - Suhe inimtegevusse: Kultuuripagejad e. hemerofoobid -inimtegevust mitte taluvad, Hemeradiafoorid - inimtegevuse suhtes teatud piirini "ükskõiksed", Apofüüdid looduslikud taksonid, mis eelistavad mõõdukat kuni tugevat inimmõju, Antropofüüt - sisse toodud takson, mis püsib vaid tänu inimmõjule. Invasiivsed ehk sissetungijad liigid on sellised võõrliigid, mis inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil kinnistuvad uue levikuala looduslikes ja pool-looduslikes elupaikades. Seal nad püsivad
kasvavate taimeliikide leiukohtade üldistamisel. Läbi Eesti kulgeb oluline piir Kesk-Euroopa ja Ida-Euroopa taimegeograafilise provintsi vahel. · Eestis areaali piiril olevad taksonid Hanevits: levila läänepiiril Muulukas: levila idapiiril 538 liiki oma levila piiril Eestis · Taimede kultuurisuhted, invasiivsed liigid Kultuurisuhted: o kultuuripagejad e hemerofoobid inimtegevust mitte taluvad o hemeradiafoorid inimtegevuse suhtes teatud piirini "ükskõiksed" o apofüüdid looduslikud taksonid, mis eelistavad mõõdukat kuni tugevat inimmõju o antropofüüt sisse toodud takson, mis püsib vaid tänu inimmõjule Invasiivsed liigid: Invasiivsed e sissetungijad liigid on sellised võõrliigid, mis inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil kinnistuvad uue levikuala looduslikes ja pool- looduslikes elupaikades
kasvavate taimeliikide leiukohtade üldistamisel. Läbi Eesti kulgeb oluline piir Kesk-Euroopa ja Ida-Euroopa taimegeograafilise provintsi vahel. Eestis areaali piiril olevad taksonid Hanevits: levila läänepiiril Muulukas: levila idapiiril 538 liiki oma levila piiril Eestis Taimede kultuurisuhted, invasiivsed liigid Kultuurisuhted: o kultuuripagejad e hemerofoobid – inimtegevust mitte taluvad o hemeradiafoorid – inimtegevuse suhtes teatud piirini “ükskõiksed” o apofüüdid – looduslikud taksonid, mis eelistavad mõõdukat kuni tugevat inimmõju o antropofüüt – sisse toodud takson, mis püsib vaid tänu inimmõjule Invasiivsed liigid: Invasiivsed e sissetungijad liigid on sellised võõrliigid, mis inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil kinnistuvad uue levikuala looduslikes ja pool- looduslikes elupaikades
üldfloorast 0,1%). Umbes 20-30 liigiga sugukonnad on veel: karelehised, maltsalised, kanarbikulised, loalised, tatralised, penikeelelised, madaralised, paljulised, kannikeselised. Eesti liikide koguarvust 24,6% hõlmab enda alla korvõielised. Sugukondade suhtes meil ei ole väga suur mitmekesisus. Floora koosseis kultuurisuhte alusel: · Kultuuripagejad ehk hemerofoob inimtegevust mitte taluvad. Nt lehitu pisikäpp, harlik laanelill, harlik harakkuljus, mets-tähthein · Hemeradiafoorid inimtegevuse suhtes teatud piirini ,,ükskõiksed". Nt randristik, verev kurereha · Apofüüdid looduslikud taksonid, mis eelistavad mõõdukat kuni tugevat inimmõju. Nt härjasilm, humallutsern, põlvjas rebasesaba, teeleht · Antropofüüt püsib vaid tänu inimmõjule. Näiteks äiakas (üliharuldaseks jäänud umbrohi) Invasiivsed liigid inimkaaslejad, kes tungivad massiliselt looduslikku floorasse. Tõrjuvad meie
Umbes 20-30 liigiga sugukonnad on veel: karelehised, maltsalised, kanarbikulised, loalised, tatralised, penikeelelised, madaralised, paljulised, kannikeselised. Eesti liikide koguarvust 24,6% hõlmab enda alla korvõielised. Sugukondade suhtes meil ei ole väga suur mitmekesisus. Floora koosseis kultuurisuhte alusel: Kultuuripagejad ehk hemerofoob – inimtegevust mitte taluvad. Nt lehitu pisikäpp, harlik laanelill, harlik harakkuljus, mets-tähthein Hemeradiafoorid – inimtegevuse suhtes teatud piirini „ükskõiksed“. Nt randristik, verev kurereha Apofüüdid – looduslikud taksonid, mis eelistavad mõõdukat kuni tugevat inimmõju. Nt härjasilm, humallutsern, põlvjas rebasesaba, teeleht Antropofüüt – püsib vaid tänu inimmõjule. Näiteks äiakas (üliharuldaseks jäänud umbrohi) Invasiivsed liigid – inimkaaslejad, kes tungivad massiliselt looduslikku floorasse. Tõrjuvad
annaabi.ee 
