Selle seerum-viirus suspensiooni lisame nüüd rakkudele: 1:2 – antikeha neutraliseerib, TPE 0 1:4 – 0 1:8 – TPE 20% 1:16 – TPE 50% 1:32 – TPE 90% Seerumi lahjendus – tsütopaatiline efekt 50% - 1:16. Viiruseid tiitrime 10x – tahame teada, mis viirus on. Kasutame tööstuslikke antikehi.Mida kõrgem lahjendus, seda vähem viirust. 10-1 – TPE 100% 10-2 – TPE 75% 10-3 – TPE 50% - ümardunud, viinamarjakobar 10-4 – TPE 30% hemaglutiniin – gripidiagnostikas väga oluline, hemaglutinatsioon ja selle inhibitsioon hemadsorptsioonireaktsioon – rakule lisame erütrotsüütide suspensiooni – erütrotsüüdid kleepuvad – antigeen olemas. hemaglutiniini inhibitsioon – antikeha uuring, gripiviirus, paragripp, adenoviirus – seerumist 2x lahjendused, igasse 4 hemaglutineerivat antigeeni ühikut, lisame erütrotsüüdid. 19. Molekulaarbioloogilised uurimismeetodid (PCR) PCR – tundlik ja efektiivne. Mullis. 1 päevaga tulemused, lihtne, algmaterjali vaja vähe – koguaeg
• Äge gripp lastel: sarnane, aga kõrgema palavikuga, GI sümptomitega (Oksendamine, kõhuvalu), otitis media, müosiit, krupp. • Tüsistused: primaarne viiruslik pneumoonia, sekundaarne bakteriaalne pneumoonia, müosiit ja südamejamad, neuroloogilised sündroomid (Guillain-Barré, entsefalopaatia, entsefaliit, Reye sündroom). Diagnostika. Materjal: respiratoorsed sekreedid. Isoleerimine kultuuris (tsütopatoloogilised efektid 2-4 päevaga, mittespetsiifilised; hemadsorptsioon; hemaglutinatsioon – viimaseid kahte teised viirused ka, paragripp näiteks). Kiiremad meetodid määravad genoomi või antigeene. Kiired antigeenitestid eristavad A ja B. RT-PCR A ja B eristamiseks ja tüvede tüübi määramiseks (nt H1N1). ELISA ja immuunfluorestsents viiruse antigeeni määramiseks sekreetidest, kultuurist. Immuunfluorestsents või hemadsorptsiooni/hemaglutinatsiooni inhibitsioon spetsfiiliste antikehadega ka tüvede eristamiseks. Ravi ja profülaktika.
• Kultuuri ei saa kasutada • Seroloogia: Mittetreponeemsed reagiintestid – RPR, VRDL (veneral disease research laboratory test). Valepositiivsed reagiintestid rasedatel, immuniseerimisjärgselt, müokardi infarkti järgselt, süstivatel narkomaanidel, AIH, kroonilise maksapatoloogia korral. Valenegatiivsed sekundaarse süüfilise korral lahjendamata seerumiga (HIV+) Spetsiifilised – TPHA (hemaglutinatsioon), MHA-TP (mikrohemaglutinatsioon), FTA-abs (immuunfluorestsentsi absorptsioonitest). Primaarse süüfilise puhul esmalt positiivsed FTA-abs ja EIA IgM. Ravi ja profülaktika. Penitsilliin on valikravim, allergia korral doksü või tetratsükliin. Profülaktikas turvaseks, infitseeritute partnerite ravi. Endeemilise süüfilise, yawsi ja pinta eliminatsioon organiseeritud rahvatervishoiu meetmete kaudu: pidev ravi ja harimine.
3. Inklusioonide ehk sulundkehakeste teke: • tuumasisesed inklusioonid on iseloomulikud DNA viirustele • tsütoplasmasisesed inklusioonid iseloomustavad RNA viirusi 77 Histoloogiline värvimine. Histoloogiline rakukultuuride värvimine võimaldab kahjustusi demonstreerida, kuid on suunava ja edasist tööd kergendava, mitte aga lõpliku diagnostilise väärtusega Hemaglutinatsioon. Hemaglutineerivate viiruste hulka kuuluvad entero-, gripi, paragripi, adeno-, mumpsi, reo-, punetiste, leetrite viirused. Erinevad viirused aglutineerivad erinevaid erütrotsüüte (inimese, kana, merisea, ahvi jne). Elektronmikroskoopia. Võimaldab otseselt vaadelda haigustekitajat, eristada sugukondi, näiteks poksviirusi herpesviirustest, kuid ei anna võimalusi tavalisel kujul eristada näiteks HSV-1 ja HSV-2. Molekulaarsed meetodid. Vaata eelmine praktikum.
Neid meetodeid kasutatakse vereplasma valkude kvantitatiivseks määramiseks, ka uriinist, tserebrospinaalvedelikust. Komplemendi fiksatsioonitest: antigeen-antikeha kompleksi tekte detekteerimiseks kasutatakse komplemendi funktsiooni, st aktiveerumine immuunkompleksi toimel, lüüsiv toime. Aglutinatsioonil põhinevad meetodid: Hemaglutinatsioonitestid: antigeen-antikeha kompleksi teke toimub erütrotsüüdi pinnal, mistõttu tekib erütrotsüütide sadestumine- hemaglutinatsioon. Selle visualiseerimiseks on mitmeid võimalusi. Hemaglutinatsioonteste kasutatakse veregruppide määramisel. Coombs`i testid: Otsene Coombs`i test määrab immuunkompleksidega kaetud erütrotsüütide olemasolu. (Nt reesuskonflikti korral võetakse lootelt verd, kus eraldatakse erütrotsüüdid, mis on kaetud ema antikehadega. Neile lisatakse katselooma anti-antikeha. Tekib aglutinatsioon.) Kaudne aga
annaabi.ee 
