Esiplaanile tõusis luule. Kuna tähtsaim luulekeskus oli Aleksandria, siis tuntakse selleaegset poeesiat Aleksandria luule nime all. Poeedid olid erudeeritud, luulelt ei oodatud sügavat sisu, see pidi lihtsalt naudingut pakkuma. Filosoofia. Kodanikuvoorustel polnud enam tähtsust, juureldi selle üle, kuidas jõuda saatuse heitlikkusest hoolimata õnne ja hingerahuni. Tähelepanu pöördus isiklikele hingevajadustele. Teadus. Hellenismiaegset teadust iseloomustab teadusharude süvenev harunemine. Leidus väga mitmekülgseid õpetlasi. Nt matemaatik Eukleides, kes kirjutas põhjapaneva teose ,,Elemendid"; matemaatik, füüsik ja leiutaja Archimedes, kes formuleeris hüdrostaatika seaduse; astronoom Aristarchos esitas esimesena päikesekeskse maailmapildi. Religioon. Ülelinnaliste usupidustuste asemele kerkisid isiklikku kontakti pakkuvad müsteeriumid
kõik koosneb aatomitest ja surm lähendab vaid inimese hingeaatomite ahela lagunemist,siis pole mõtet teda karta.Teine populaarsem koolkond oli stoitsism.Stoikute meelest toimis maailm õiglase ja vääramatu jumaliku korra järgi.Tark inimene,ütlesid stoikud,lepib oma saatusega,teades kindlalt ,et kõik mis jumalad sündida lasevad,on hea.Stoitsislik õpetus levis hiljem ulatuslikult ka rooma riigis ,kuid roomlased andsid sellele oma ellusuhtumisest lähtudes uue tähenduse. Hellenismiaegset teadust iseloomustab teaduse ja filosoofia süvenev eraldumine.3.sajandil eKr tegeles Eratosthenes astronoomia,geograafia ja ajlooga .Ta arvutas välja maa ligikaudse ümbermõõdu ja koostas kreeka ajalugu hõlmava kronoloogilise süsteemi.Matemaatik Eukleides koostas mitmeköitelise teose"Elemendid".Sitsiiliast pärit matemaatik,füüsik,leiutaja Archimedees formuleeris hüdrostaatika seaduse.Astronoom Aristarchos esitas ajaloos esimesena heliotsentrilise maailmapildi
kuidas jõuda õnne ja hingerahuni saatuse heitlikkusest hoolimata. Filosoof Epikuros, koos oma järgijatega, uskus, et surm pole muud, kui inimese hingeaatomite ahela lagunemine. Seega tuli hingerahu saavutamiseks lihtsalt elu nautida. Teine filosoofide koolkond, stoikud, uskusid, et kõik on saatusest ja jumalatest ette määratud Püsiva hingerahu tagamiseks, pidi oma saatusega leppima ja himudest vabanema, mis vabastas inimese kõigist muredest. Hellenismiaegset teadust iseloomustab teadusharude eraldumine, mis klassikalisel perioodil olid filosoofia raames. Üks silmapaistvamaid teadusemehi hellenismiajastul oli Archimedes, Sitsiiliast pärit füüsik, matemaatik ja leiutaja. Tema formuleeris hüdrostaatika seaduse. Archimedeselt on pärit palju leiutisi. Neist olulisemad on Archimedese kruvi, kivi- ja nooleheitja ja nõguspeegel. Hellenismiperioodil ei omanud teater enam senist tähtsust. Klassikalisel ajajärgul
himudest vabanemine vabastas inimese ühtlasi ka kõigist muredest ja tõi kaasa püsiva hingerahu. Nii Epikurose järgijad kui ka stoikud rõhutasid, et filosoofia aitab inimestel hirmust ja muredest vabaks saada. Stoitsistlik õpetus levis hiljem ulatuslikult ka Rooma riigis, kuid roomlased andsid sellele oma ellu suhtumisest lähtudes uue tõlgenduse. Teaduse areng Kui klassikalisel perioodil püsisid eri teadusharud veel suurel määral filosoofia kui terviku raames, siis hellenismiaegset teadust iseloomustab nende süvenev eraldumine. Muidugi leidus selgi perioodil väga mitmekülgseid õpetlasi. Nii oli 3. sajandil eKr pikka aega Aleksandria raamatukogu juhtinud Eratosthenes ühtviisi kodus nii astronoomias, geograafias kui ka ajaloos. Ta arvutas välja Maa ligikaudse ümbermõõdu (meridiaani pikkuse) ja koostas kogu varasemat Kreeka ajalugu hõlmava kronoloogilise süsteemi (arvutas välja kõikide tähtsamate sündmuste
Ajaloosündmusi hakkas esimesena uurima ja üles tähendama Herodotos (5. saj eKr), kes huvitus peamiselt Kreeka-Pärsia sõdadest, lisades neile ka põhjaliku eelloo. Samuti kirjeldas Herodotos üksikasjalikult Euroopa, Aasia ja Aafrika rahvaste kombeid. Tema teos ,,Historia" on tänapäeva teadlastele hindamatu allikmaterjal. Kui klassikalisel perioodil püsisid eri teadusharud veel suurel määral filosoofia kui terviku raames, siis hellenismiaegset teadust iseloomustab nende süvenev eraldumine. Selline teaduste spetsialiseerumine võimaldas paljudel üksikaladel saavutada silmapaistvat edu. Nii koostas Aleksandria matemaatik Eukleides (4. saj eKr) mitmeköitelise põhjapaneva teose ,,Elemendid", milles ta sõnastas elementaargeomeetria põhialused. Sitsiiliast pärit matemaatik, füüsik ja leiutaja Archimedes (3. saj eKr) formuleeris aga muu hulgas ka hüdrostaatika (kehade veeväljasurve) seaduse. Pärimuse kohaselt olevat
vastu hakkamine seega mõttetu ja halb. Tark lepib saatusega, teades kindlalt, et kõik mis jumalad sündida lasevad on hea. Ainult himud ja soov neid rahuldada ei lase inimestel saatusega leppida. Seetõttu tuleb oma himudest vabaneda. Paratamatuse mõistmine ja himudest vabanemine vabastab inimese kõigist muredest ja toob kaasa püsiva hingerahu. Teaduse areng Kui klassikalisel perioodil püsisid eri teadusharud veel suurel määral filosoofia kui terviku raamides, siis hellenismiaegset teadust iseloomustab selle harude süvenev eraldumine. Loomulikult leidus selgi perioodil mitmekülgseid, paljude teadusharudega tegelevaid õpetlasi. Kuid Aristotelesele omast haaret ei saavutanud enam keegi. Samas võimaldas süvenev spetsialiseerumine saavutada paljudes teadusharudes silmapaistvat edu. Hellenismiperioodi võib pidada antiikse teaduse kõrgajaks. Nii koostas matemaatik Eukleides (IV sajandi teisel poolel eKr) mitmeköitelise
vastu hakkamine seega mõttetu ja halb. Tark lepib saatusega, teades kindlalt, et kõik mis jumalad sündida lasevad on hea. Ainult himud ja soov neid rahuldada ei lase inimestel saatusega leppida. Seetõttu tuleb oma himudest vabaneda. Paratamatuse mõistmine ja himudest vabanemine vabastab inimese kõigist muredest ja toob kaasa püsiva hingerahu. Teaduse areng Kui klassikalisel perioodil püsisid eri teadusharud veel suurel määral filosoofia kui terviku raamides, siis hellenismiaegset teadust iseloomustab selle harude süvenev eraldumine. Loomulikult leidus selgi perioodil mitmekülgseid, paljude teadusharudega tegelevaid õpetlasi. Kuid Aristotelesele omast haaret ei saavutanud enam keegi. Samas võimaldas süvenev spetsialiseerumine saavutada paljudes teadusharudes silmapaistvat edu. Hellenismiperioodi võib pidada antiikse teaduse kõrgajaks. Nii koostas matemaatik Eukleides (IV sajandi teisel poolel eKr) mitmeköitelise
annaabi.ee 
