aru, kuid lõpuks sain mõttest aru. Lavakujundus oli lihtne ja samas geniaalne. Laval rippusid kõigest kardinad, aga neid kardinaid osati lavastuses efektiivselt ära kasutada, illustreerides erinevaid ruume, kohti ja aegasid. Helle Laas näitles enda vanuse kohta suurepäraselt ning kõikide erinevate häälte ja häälitsuste tegemine tuli välja hästi, mis tegid tema etteaste kohati koomiliseks. Kuid kindlasti oli Hellel raske ja valulik uuesti läbi elada stseene omaenda elust, eriti kui tegu on lähedaste kaotusega: isa mõrv ning ema surm. Ta oli laval üksi kuid see-eest vahetu ning jõuline. Vahepeal olid ka helisalvestised, millega Helle dialooge pidas. See etendus oli rohkem suunatud täiskasvanutele. Soovitaksin seda kindlasti vaatama minna, kuna Helle lugu oli tõeliselt kirev ning kui alguses tundus see etendus igavana, siis mõne aja pärast, kui mõistsin, mis täpselt toimub, oli see kaasakiskuv.
1715. aastal. Peamiselt vastutasid tõlkimise eest Eberhard ja Heinrich Gutsleff, kes olid oma töö lõpetanud juba varem, kuid tõlke varasemat väljaandmist oli takistanud Põhjasõda. Tõlge ilmus 400 eksemplaris, millest kaasajani on säilinud vaid kaks terviklikku eksemplari. [6]. 4.3 Esimene eestikeelne Piibel Piibel tervikuna ilmus eesti keeles 1739. aastal Jüri koguduse pastori Anton thor Helle tõlkes. Tõlkimise ja toimetamise juures oli Hellel ka mitmeid abilisi, neist peamine juba 1715. aasta Uue Testamendi tõlkimisel osalenud Eberhard Gutsleff. Tõlge valmis 1736. aastal, kuid esialgu puudus raamatu trükkimiseks raha. Piibel anti välja kolm aastat hiljem vennastekoguduste liikumise rajaja, krahv Nikolai Ludwig von Zinzendorfi toetusel. Seda trükiti 6015 eksemplari ja see sai eesti ühtse kirjakeele kujunemise aluseks. [6]. Kokkuvõte Referaadi teemaks on Piibel. Töö on koostanud Triin Erismaa, Töö on lühiülevaade
Sellepärast seati ta juba 1715. a. Eestimaa konsistooriumi nõunikuks. Sellesse ametisse jäi ta kuni oma surmani 13. aprillil 1748. a. Kuus aastat, 1742-1748, sai ta pidada lisaks veel Hommiku-Harju praosti ametit. Nii nagu Hornung, on ka Thor Helle põhjalikult eesti keelt uurinud. Thor Helle olukord oli kergem, sest tema võis juba kasutada Hornungi töö vilja. Ta võttiski aluseks Hornungi grammatika, kuid õppis ka ise rahva käest juurde. Thor Hellel olid Hornungiga võrreldes eelised veel selles, et ta elas Jüris, kus kõneldi selget põhjaeesti murret. Thor Helle küsitles väsimatult talupoegi ja kogus materjali. Kakskümmend aastat töötas ta oma grammatika kallal, seda pidevalt täiendades ja parandades. Kui Thor Hellele tehti ülesandeks juhatada Vana Testamendi tõlkimist, ei jäänud tal enam aega oma grammatika jaoks. Ta enda arvates oli töö veel ikka poolik, kuid kuna seda tungivalt
aastal. Peamiselt vastutasid tõlkimise eest Eberhard ja Heinrich Gutsleff, kes olid oma töö lõpetanud juba varem, kuid tõlke varasemat väljaandmist oli takistanud Põhjasõda. Tõlge ilmus 400 eksemplaris, millest kaasajani on säilinud vaid kaks terviklikku eksemplari. Esimene eestikeelne Piibel Piibel tervikuna ilmus eesti keeles 1739. aastal Jüri koguduse pastori Anton thor Helle tõlkes. Tõlkimise ja toimetamise juures oli Hellel ka mitmeid abilisi, neist peamine juba 1715. aasta Uue Testamendi tõlkimisel osalenud Eberhard Gutsleff. Tõlge valmis 1736. aastal, kuid esialgu puudus raamatu trükkimiseks raha. Piibel anti välja kolm aastat hiljem vennastekoguduste liikumise rajaja, krahv Nikolai Ludwig von Zinzendorfi toetusel. Seda trükiti 6015 eksemplari ja see sai eesti ühtse kirjakeele kujunemise aluseks. Muud sõjaeelsed piiblitõlked
oli vähem probleeme tänu Ernst Glycki (?) tegevusele. Lätlased said oma täispiibli 1694. aastal. Meil läks asi teist rada. Oli küll karismaatilisi tegelasi, kes piiblitõlget olid hakanud ette valmistama, ei suudetud aga koostööd teha. Töögrupi juhiks kujuneb lõpuks Anton Thor-Helle. Tegemist oli kaupmehe pojaga, oli Jüri kiriku õpetaja. Trükiarv oli 6015 eksemplari. 1773. on kordustrükk. 1822. ka mingi asi. 1739. aasta Piibel on Põhja-Eesti keeles. 03.11.2009 Thor-Hellel oli eesti rahva ees suuremaidki teeneid, kui Piibli tõlkimine. Tegeleb ka eesti keele grammatika uurimisega, annab 1732. aastal välja eesti keele õpiku. On meie kultuuriloos oluline, kuna õpikus on ära toonud ka 500 eesti vanasõna ja 135 mõistatust. Nende tekstikatkete edasiandmine esimesena on meie kultuurilukku läinud, paljuski mõistatuste ja vanasõnade uurimine toimub Thor-Helle hakatusel. Paljud laulude tõlked lauluraamatutes on pärit varasemast ajast, kui 18. sajand.
annaabi.ee 
