linnad, kas ei korralda ta Pythia mänge', kõigi helleenide ühiseid võistlusi, ja kui ta ise neile ei ilmu, kas ei läkita ta oma orje agonoteetidena 2 võistlusi juhtima? Kas ei ole ta võimuses Thermopyla 3 ja juurdepääsud helleenide juurde ja kas ei asu neis kohtades ta väesalgad ja palgasõdurid? Kas pole ta omastanud ka õigust esimesena jumalust küsitleda, tõrjunud kõrvale meid ning tessaallased, doorlased ja teised amfiktüoonid 4, kuna selle õiguse osalised pole isegi kõik helleenid? 33. Kas ei kirjuta ta tessaallastele ette, missugune valitsemiskord neil peab olema? Kas ei saada ta välja palgasõdureid -- ühtesid Porthmosesse Eretria demokraatiat pagendama, teisi Oreosesse 5 Philistidest türanniks panema? Ent kuigi helleenid näevad seda, lepivad nad sellega ometi ja, nagu mulle näib, suhtuvad sellesse samal viisil nagu mõnda rahepilve: igaüks palvetab, et rahe ainult mitte teda ei tabaks, kuid ükski ei püüa seda takistada. 34
riigimaksude tasumine ( väiksed, kuna riiklikud kulutused väiksed ) Kreeklaste kolonisatsioon: Kolonisastsiooni põhjused: põllumaa nappus ( Kreeka mägine maastik ) rahvaarvu kasv poliitilised pagulased Massiline väljaränne algas 8. saj. eKr. Kolooniad: kehtestasid polisliku korralduse säilitasid tiheda sideme emamaaga ( kaubandus, uued kolonistid, kultuurisidemed ). HELLAS Kreeka ja kreeklastega koloniseeritud alad. HELLEENID kreeklased. Kultuurivahetud Idamaadega ja oma kõrgkultuuri kujunemine: 8. saj. eKr. Tihenesid kontaktid Idamaadega, mille põhjuseks olid : kreeklaste kolonisatsioon arenenud laevandus Idamaade kultuurisaavutusi: võeti aktiivselt üle kohandati oma vajadustele Selle tulemusena välja kõrgkultuur. Näited: · Foiniikia konsonantkirja baasil loodi 8. saj. eKr. Kreeka tähestikkiri alfabeet. · Väike-Aasia lüüdlaste eeskujul hakati vervima raha ( 7.saj
o Organism võib sündida ja surra Linnade olulisus Neli ajajärku kui aastaajad o Kevad – õitsev organism o Sügis – allakäigu algus areneb o Talv - hääbumine o Suvi - kõrgaeg o Tonybee Miks tsivilisatsioon? Erinevad mudelid: o Tsivilisatsioon o Helleenid o Ühiskond o Hiina o Kultuur o Iisrael Huntington Tänapäevane Religioon Tuumikriik ja veajoone konflikt Kriitika Majandus Miks mõned rikkamad? Võrdlev lähenemine o J. Diamond o E.L. Jones Süsteem o Liberalism o Natsionalism o Marksism Maailma jaotamine rikkuse järgi
Mäekallakuil kasvatati viinapuid ja oliivisalusid. Orgude viljakandvais osades külvati viljataimedest peamiselt otra. Kreeka pinnas ei paistnud silma oma viljakusega ja nõudis hoolikat harimist. Seepärast evis majanduses suurt tähtsust karjandus. Peeti peamiselt toidus vähenõudlikke kariloomi: sigu, kitsi ja lambaid. Tessaalias ja Argolises tegeldi hobusekasvatamisega. Section I.2 Rahvastik. Vanad kreeklased nimetasid oma maad Hellaseks ja endid helleenideks. Helleenid jagunesid mitmesugusteks suguharudeks. Tuntud on neli kreeka peasuguharu: aioolia, doorid, ahhaia ja joonia suguharu. Kreeka muistendid jutustavad rohkesti kreeka suguharude liikumisest ja ühtede suguharude vallutamisest teiste poolt. Nõnda näiteks alistati
Fatalistlik oma lähenemises; ● linnade olulisus -> tsivilisatsioonid sünnivad üldjuhul tänu linnadele, elavad mingi aja ja siis surevad ● neli ajajärku kui aastaajad - kevad -> tsivilisatsioon sünnib - suvi -> elab hästi - sügis -> hakkab manduma - talv -> hääbub lõplikult Arnold Toynbee ● Miks tsivilisatsioon? - tsivilisatsioon - ühiskond - kultuur ● Erinevad mudelid: - Helleenid - Hiina - Iisrael Samuel Huntington ● Tänapäevane ● Religioon ● Tuumikriik ja veajoone konflikt -> igas tsivilisatsioonis on mõni tuumikriik, mis on peamine ja mis võib aidata teisi riike jne. Veajoone konflikti näide Põhja-Sudaani ja Lõuna-Sudaani vaheline koflikt. ● Kriitika Näeb maailma multipolaarsena, kus on tuumikriigid (suurriigid), mis on endale mingisuguse liitlaskonna ümber tekitanud; tasakaalustavad üksteist.
annaabi.ee 
