ei taha, ei taha, ei tahagi ta! Vaid külmalt elugi pakub ka -- tal enesel katsutaks` meeldida! Ja jääb ta nüüdki veel muutmata. Sa Tulid Juhan Liiv Sa tulid tuppa ja valgust ja selgust sai tuba täis . Su üle oli kui päike Kui päike kiiresid täis Sa tulid tuppa ja valgust Ja selgust sai tuba täis. Su üle heljus kui muusik su komme -- valgust täis. Nii tulid tuppa ja valgust ja selgust sai tuba täis. Su naeratus oli kui päike: kõik ilm sai päikest täis.
Ta kogus terve aasta otsa raha, ning ta puhkpilliorkester aitas teda.Tegi kontserde ning andis pileti raha Karl August Hermanile.Aga teda ei lastud sisse, sest ta ei osanud piisavalt hästi orelit mängida.Aga Karl August herman oli virk poiss ja ei jätnud jonni ning püüdis saada Saksa ülikooli.Sinna ta saigi.Kar August hakkas keeleteadlaseks ning sai doktori kraadi.Ta on mõelnud Eestlastele sellised sõnad: Sünnipäev, käänded, ning heljus mida ei ole eriti kasutatud.Heljud tähendab balletti.Nii tast sai keeleteadlane.Aga Karl August Herman on olnud oma elu jooksul väga tubli ning kirjutanud ligi 300 laulu neist tuntumad on: Süda tuksub,Kungla rahvas,Mingem üles mägedele.
Täht süttib ehk taevas su üle veel, Lill tärkab su haua pinnast, Ja sinu mõte ja sinu meel Kord tuksub su rahva rinnas- Ja liigub ja loob ja lehvitab Ja kauneid radasid rajab, Su rahva koda see ehitab Ja põlvest põlveni kajab. * Sa tulid Sa tulid tuppa ja valgust Ja selgust sai tuba täis. Su üle oli kui päike, Kui päike kiiresid täis. Sa tulid tuppa ja valgust Ja selgust sai tuba täis. Su üle heljus kui muusik, Su komme valgust täis! Nii tulid tuppa ja valgust Ja selgust sai tuba täis. Su naeratus oli kui päike, Kõik ilm sai päikest täis! * Minu luule Minu luule, sina oled Kui haige tiivaga lind, Kel kull ära kiskund tiiva Ja kellel haige ka rind. Kui haavatud kotkas oled, Kes tõusis pilve poole, Ja kui ta üles tõusis, Siis osas küti nool. Küll oli su lend ilus, Lend ilus pilve pool, Lend läbi päikesevalge,
Harry ja tema sõbrad rääkisid veel kaua mängust, kuid varsti olid nad nii väsinud, et läksid kõik magama. Harry ärkas selle peale, kui kuulis väljast kisa ja karjumist. Härra Weasley äratas ta ja teatas, et Harry võtaks oma jaki ning tuleks kiiresti õue. Harry tegi, nagu kästud ja läks välja, Ron tema kannul. Üle lagendiku kõndis salk võlureid, kõigil maskid ees ja võlukepid ülespoole suunatud. Kõrgel nende kohal heljus õhus neli rabelevat kogu, kes väänlesid groteskselt: tundus, nagu oleksid võlurid maapinnalt võlukeppidest ulatuvate nähtamatute nööridega neid nagu marionettnukke juhtinud. Kaks kogu olid väga väikesed. Edasisammuva grupiga liitusid uued võlurid, kes naersid ja osutasid hõljuvate kogude poole. Seltskond suurenes ja telgid vajusid nende jalge ees kokku. Harry nägi, et paaril korral paiskas mõni võlur telgi võlukepiga teelt eest. Paljud telgid süttisid põlema
enam toas sumedas! Vares pesa kallal rüsib kuuseladvas tumedas. Räästas tilgub, räästas tilgub kevadkääbus peksab reht. Õhtul heledamalt vilgub kevadrõõmus ehatäht. Pajuurvad, lepaurvad. Päike paitab lumest vee. Hommikud ei ole kurvad, õhtuehal kuldne tee. Sinikellukese surm Ülal taevas pilvitu ja puhas; õitses sinikellukene luhas, paitas teda päeval päikene, öösel uinus rahus väikene. Aga kord, kui taevas polnud puhas, külm ja niiske udu heljus luhas, kelluke jäi koidul ärkamata, suri lillekene niidul märkamata, Aprill Päike särab, rohi tärkab, metsakünkal üksik lill, ojas kalakene ärkab -- meil on kevad ja aprill. Lendab kuldnokk, vaatab ringi, otsib, kus ta pesakast. Trepil neli paari kingi -- paljajalu neli last. Aknal aga noomib ema: ,,Paljajalu veel ei või! Maa vast hakkab tahenema, päike vaevalt lume sõi. Veel on külma ööde põues, härmahalla koidikul,
«Mis sihiga?» «Et mõrvata või lasta mõrvata Buckingham.» D'Artagnan hüüatas üllatunult ja täis pahameelt. «Kui alatu!» «Oh, võite uskuda, mind ei ärrita see sugugi,» lausus Athos. «Grimaud, kui te olete lõpetanud,» jätkas ta, «siis võtke allohvitseri pooloda, siduge sinna külge salvrätik ja püstitage see bastionile, et La Rochelle'i mässajad näeksid, et neil on tegemist kuninga vaprate jä truude sõduritega.» Grimaud tegi vaikides, mis kästud. Hetk hiljem heljus nelja sõbra pea kohal valge lipp, mille ilmumist tervitas maruline käteplagin -- pool laagrit oli barjääridel. «Kuidas, sind ei ärrita sugugi, et mileedi tapab või laseb tappa Buckinghami? Hertsog on ju meie sõber.» «Hertsog on inglane, hertsog võitleb meie vastu. Mileedi võib temaga teha, mis ta tahab, mulle ei lähe see rohkem korda kui tühi pudel.» Ja Athos viskas umbes viieteistkümne sammu kaugusele pudeli, mille ta oli tühjendanud viimse tilgani oma klaasi.
annaabi.ee 
