KÜSIMUSTE VASTUSED 1. Inimkõrvale kuuldavate helide sagedus on vahemikus 16…20 000 Hz. Infraheli on heli, milles rõhu muutumise sagedus on alla 16 Hz. Ultraheli on heli, milles rõhu muutumise sagedus on üle 20 000 Hz. 2. Mürasündmus on müra, mille kestus on väiksem kui 5 minutit. 3. Müramõõtjates kasutatakse erinevaid filtreid, sest müra mõõtmine sõltub mõõdetavast helinivoost. Lisades vastava filtri, saab mõõta helivaljust, mille väärtus foonides langeb kokku mõõteriista näiduga detsibellides. Seetõttu pole täiendava foonide skaala järele lihtsalt vajadust. Kuid helivaljuse mõõtmisel tuleb mõõtühikule detsibell alati lisada, missugust korrigeerimiskõverat kasutati (dB(A), dB(B) või dB(C)). 4. Ruumid ei vastanud normidele. Tulemuste parandamiseks tuleks kasutada müra ja kaja vähendavaid ehitusmaterjale ja seadmeid. Tuleb arvestada sellega, et suurema osa mürast
=200m v=f f=0,06Hz v=200m . 0,06Hz=12m/s LEIDA: v=? Üheks lainete liigiks on helilained. Inimkõrv kuuleb helina võnkumisi, mille sagedus on vahemikus 16 20 000 Hz. Infraheli sagedus on väiksem kui 16Hz Ultraheli sagedus on suurem kui 20 000Hz Vaakumis heli ei levi. Heli levimiskiirus 0°C õhus ja normaalse õhurõhu puhul on 332m/s. Temperatuuri tõustes heli kiirus kasvab. Näiteks 15°C juures on 342m/s ja 100°C juures 386m/s. Helivaljust mõõdetakse detsibellides. Inimese valulävi on 130db. Muusikaline heli: Müra: Ülesanded: KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS ,,Perioodilised liikumised". 1. Tiirlemine. 2. Pöörlemine.. 3. Raadiuse pöördenurk. 4. Radiaan. 5. Nurkkiirus. 6. Periood. 7. Sagedus. 8. Kesktõmbekiirendus. 9. Võnkumine. 10. Vabavõnkumise tingimused. 11. Sundvõnkumine. 12. Harmooniline võnkumine. 13. Hälve. 14. Amplituud. 15. Matemaatiline pendel. 16. Ristlaine. 17. Pikilaine. 18. Lainepikkus. 19
Referaat Helivaljus, helivaljuse kõverad ja müra keskkonnas 12/04/2009 Sissejuhatus Järgnevas referaadist käsitlen teemasid, mis puudutavad helivaljust ja müra keskkonnas. Referaat on tehtud vabale netientsüklopeediale Vikipeedia ja keskkonnafüüsika praktikumi juhendile toetudes ning eeldab, et antud teemaga on praktikumi jooksul lähemalt tutvust tehtud. Mina kahjuks praktikumi käigus kuuldelävede ja müra taseme mõõtmisega kokku ei puutunud, kuna vastavad aparaadid olid lihtsalt vigased. Seega piirdub minu ettekanne üldise informatsiooniga ning ei lasku arvutustesse. Referaadis toon aga välja ka mõned põhivalemid.
http://www.noiseaddicts.com/2009/03/can-you-hear-this-hearing-test/ Kuula lingilt iga tooni ning fikseeri alltoodud tabelisse, kas kuuled antud sagedusel heli või mitte. Antud testis on välja jäetud madalamad sagedused, kuivõrd taju vähenemine algab üldiselt just kõrgemate sageduste kadumisega. NB! Enne testi algust tasub veenduda, et kõlarid/kõrvaklapid oleks reguleeritud nii, et helivaljus ei oleks suur. Katse käigus võib helivaljust erinevatel sagedustel reguleerida (seoses inimkõrva tajuerinevustega erinevatel sagedustel). Sagedus Taju (jah/ei) Sagedus Taju (jah/ei) 8 000 Hz jah 17 000 Hz jah 10 000 Hz jah 18 000 Hz jah 12 000 Hz jah 19 000 Hz ei 14 000 Hz jah 20 000 Hz ei
Kuula lingilt iga tooni ning fikseeri alltoodud tabelisse, kas kuuled antud sagedusel heli või mitte. Antud testis on välja jäetud madalamad sagedused, kuivõrd taju vähenemine algab üldiselt just kõrgemate sageduste kadumisega. 5 Riski- ja ohutusõpetus NB! Enne testi algust tasub veenduda, et kõlarid/kõrvaklapid oleks reguleeritud nii, et helivaljus ei oleks suur. Katse käigus võib helivaljust erinevatel sagedustel reguleerida (seoses inimkõrva tajuerinevustega erinevatel sagedustel). Sagedus Taju (jah/ei) Sagedus Taju (jah/ei) 8 000 Hz Jah 17 000 Hz Jah 10 000 Hz Jah 18 000 Hz Jah 12 000 Hz Jah 19 000 Hz Jah 14 000 Hz Jah 20 000 Hz Jah
kirjeldamiseks. Inimkõrv suudab vastu võtta helitugevuste vahemikku suhtega 1:1000 000 000, mida on lihtsam käsitleda arvuliste näitajatena 0...160 dB. 5. Missugust heli võiks iseloomustada helitugevusega 0 dB, 20 dB, 60 dB, 75 dB, 120 dB? 0 dB kuuldelävi, 20 dB helistuudio, 60 dB suur kauplus, 75 dB tugev kõne 1m kauguselt, 120 dB valulävi. 6. Mida väljendab valem Lp = 20 lg p/po, kus po = 2x10-5 N/m2? Helirõhutase väljendab helivaljust suhtelise helirõhuna kuuldelävele vastava võrdlus-helirõhu suhtes. 7. Missuguseid välismüraallikaid teate ja kuidas neid kuju järgi tinglikult jaotatakse? Missuguse müraallika korral väheneb heli tugevus kauguse kahekordistamisel 3 dB? 6 dB? Millest peale kauguse oleneb heli- tugevuse langus heliallikast kaugenedes? Punktallikad (auto, lennuk vms), joonallikad (liiklusmüra autode voor, rong), tasapinnalised allikad (suurtööstus)
saadetakse kuulmisnärvi abil ajju. 52. Kuidas me tajume helikõrgust ja selle muutumist? Alla 1000 Hz jäävaid helisid tajume lineaarselt, üle 100 Hz jäävaid helisid tajume logaritmiliselt. Erinevatele kriitilistele ribadele sattuvad sagedused on tajus tugevalt eristatud. Erinevatesse sageduspiirkondadesse kuuluvad sageduskomponendid määravad tajus heli valjuse, kõrguse ning selle spektri. 53. Kuidas me tajume helivaljust ja selle muutumist? Helivaljuse taju on seotud helirõhu ja sagedusega. Kuulmislävi kuulmise alumine piir; valulävi kuulmise ülemine piir. Samavaljusejooned: näitavad inimese poolt tajutava helivaljuse sõltuvust sagedusest erinevatel heli intensiivsustel. 54. Tajukatsete metoodikast. Eesmärgiks on modelleerida kõnetaju. Tajutestid: 1) identifikatsioonikatsed katseisik peab uuritavatest kategooriatest teadlik olema 2)
· Kui põhisagedus on üle 1000 Hz, tajub inimene võrdse toonikõrguse muutusena iga selle kahekordistumist logaritmiline kuulmine. · Kui põhisagedus on alla 1000 Hz, tajutakse põhivõnkumise võrdse suurusega erinevusi võrdsetena lineaarne kuulmine. · Inimene ei kuule kõrgemaid hääli kui 20 000 Hz. Alla 20 Hz häält ei tajuta pidevana, vaid üksikute paugatustena. 53. Kuidas me tajume helivaljust ja selle muutumist? · Häält tajutakse seda tugevamini, mida intensiivsem see on. Kõige tundlikum on inimene 1000-5000 Hz häälte suhtes. · Eri kõlaga hääli tajutakse sageli erinevate häälikutena. 54. Tajukatsete metoodikast. 56. Kõnetaju kategoriaalsus. Praktiline osa 1. Häälikute artikulatsiooni kirjeldamine. 2. Häälikute tuvastamine definitsiooni järgi. 3
leedu keel (langev ja tõusev) toon on seotud rõhuliste silpidega tooniaktsendi foneetiline realiseerumine erineb murdeti 51. Millised on kuulmissüsteemis osad, nende funktsioonid; milline on kõrva ehitus? Kõrva ehitus ja ülesanded. Väliskõrv info püüdmine, sisekõrv laine muutmine närviimpulssideks, keskkõrvas helilaine võnkumine muudetakse vedeliku võnkumiseks 52. Kuidas me tajume helikõrgust ja selle muutumist? 53. Kuidas me tajume helivaljust ja selle muutumist? 54. Tajukatsete metoodikast. 56. Kõnetaju kategoriaalsus. 1. Kõrva ehitus ja ülesanded. Väliskõrv info püüdmine, sisekõrv laine muutmine närviimpulssideks, keskkõrvas helilaine võnkumine muudetakse vedeliku võnkumiseks 1. tajukatsete metoodika Eek lk 40-43. Praktiline osa 1. Häälikute artikulatsiooni kirjeldamine. 2. Häälikute tuvastamine definitsiooni järgi. 3
Helilaine on aines levivad mehaanilised (aineosakeste paiknemise ning sellega seotult rõhu või sisepingete) võnkumised. Inimkõrvaga kuuldavaks helilaineks on võnkumised, mille sagedus asub vahemikus 16 Hz kuni umbes 20 000 Hz. Sellise sagedusega võnkumisinimetatakse akustilisteks võnkumisteks. Madalama sagedusega võnkumisi nimetatakse infrahelideks, kõrgema sagedusega võnkumisi ultrahelideks. 12 Helivaljust, millest suuremad valjused tekitavad heliaistingu asemel valuaistingu, nimetatakse valuläveks (130 dB) Heli valjust mõõdetakse detsibellides (dB) Heli intensiivsus näitab, kui palju helilaine energiat ajaühikus langeb pinnaühikule, näiteks ühes sekundis ühe ruutmeetri suurusele pinnale. Tähiseks on I ja mõõtühikuks J m s 2 . Heli valjus näitab, kui palju on mingi konkreetse heli intensiivsus suurem inimkõrvale vaevukuuldava heli intensiivsusest
annaabi.ee 
