võnkeamplituud, seda valjem on ka tekkiv heli. Kaudselt iseloomustab amplituud ka seda, kui suurt jõudu rakendati (kui palju energiat kulus) heli tekitamiseks. Üldjuhul, mida rohkem kulutatakse energiat, seda suurem on saavutatav võnkeamplituud ja seda tugevam heli tekib. Amplituudi muutmine (heli valjemaks/vaiksemaks) ei oma mingit mõju selle sagedusele ning vastupidi. Miks räägitakse helivaljusest detsibellides? Tavaliselt mõõdetakse heliallikate helivaljusi, kuid nende helispekter sisaldab palju helisagedusi. See tähendab, et heliallika heli pole puhas siinustoon. Rikkaliku spektriga on ka müraallikate poolt tekitatavad helivõnkumised. Sellise heli mõõtmiseks oleks vaja mõõteriista, mille näit sõltuks sagedusest sama seaduspärasuse järgi kui kõrva samavaljusjooned (tundlikus peaks langema madalatel ja kõrgetel helisagedustel). Müramõõtjates kasutatakse erinevaid filtreid, sõltuvalt mõõdetavast helinivoost. Vastavalt kõrva tundlikusele
väljas; dB(C) filter, mis on objektiivne müra suhtes, otstarbekam kasutada kõrgeate müratasemete juures. · Impulssmüra lühiajaline terav heli. · Mürasündmus - hetkelist müra, mille kestus on väiksem kui viis minutit. · Erinevaid filtreid tuleb kasutada (sõltuvalt mõõdetavast helinivoost) kuna heliallikate helispekter sisaldab palju helisagedusi. Suure spektriga helivõnkumiste mõõtmiseks on vaja mõõteriista, mille näit sõltuks sagedusest sama seaduspärasuse järgi kui kõrva samavaljusjooned. · Kahjustav toime: alandab tähelepanu ja töövõimekust, tekitab väsimust, põhjustab kuulmisega seotud terviseriske (aga ka muidu terviseriske), kuulmise kaotus/nõrgenemine, tinnitus, akustiline shokk jne
(seda saab teha vaid elektrooniliselt siinusheli) Pilli tämbrit mõjutavad: 1) Ülemtoonide arv 2) Ülemtoonide kõrgus (järjekord) 3) Ülemtoonide intensiivsus Keelpillid on kõige ülemtooniderikkamad. Klarnetil domineerivad paarituarvulised ülemtoonid. Tämber sõltub heli tajumisest (atakk, hingamine). Oboe, fagott madalad ülemhelid, põhiheli hästi kuulda. Flööt on ülemhelide vaene. Helispekter Ülemtoonide rida PILLIDE JAOTAMINE A 1) Häälestuvad Vastavalt spekter on 2) Mittehäälestuvad harmooniline ja mitteharmoonliline B Mängimiseviisi järgi: 1) Keelpillid Poogenpillid, näppepillid 2) Puhkpillid 3) Löökpillid 4) Klahvpillid C Erich Moritz von Hornbostel ja Curt Sachs avaldasid uue liigituse raamatus Zeitschrift für Ethnologie 1914. Liigitavad pillid heli tekitamise viisi järgi:
väljas; dB(C) – filter, mis on objektiivne müra suhtes, otstarbekam kasutada kõrgeate müratasemete juures. Impulssmüra – lühiajaline terav heli. Mürasündmus - hetkelist müra, mille kestus on väiksem kui viis minutit. Erinevaid filtreid tuleb kasutada (sõltuvalt mõõdetavast helinivoost) kuna heliallikate helispekter sisaldab palju helisagedusi. Suure spektriga helivõnkumiste mõõtmiseks on vaja mõõteriista, mille näit sõltuks sagedusest sama seaduspärasuse järgi kui kõrva samavaljusjooned. Kahjustav toime: alandab tähelepanu ja töövõimekust, tekitab väsimust, põhjustab kuulmisega seotud terviseriske (aga ka muidu terviseriske), kuulmise kaotus/nõrgenemine, tinnitus, akustiline shokk jne
Järgmine faas on kuulmise kaotuse, tüütamise ja kommunikatsiooni jne. puhul vastava helitaseme kindlakstegemine. Sellised piirid on tavaliselt mugandatud vastavatest kriteeriumitest, nagu näidatud joonisel 7. See näitab originaalset helispektrit valukoja puhastusruumis ja katseliselt loodud joon, mis näitab vastavat müra standardit. 13 Joonis 7. Valukoja puhastusruumi helispekter enne müra vähendamist. (1, lk 612) Müra kontroll Müraprobleemi on võimalik kontrollida otse müraallikast, allika ja vastuvõtja vahel ning vastuvõtja juures. Sageli on vaja kombineerida kontrolli meetodeid, et vähendada mürataset soovitud tulemuseni. Kontroll müraallika juures Müra põhjustajaks on vibratsioon ning seda võib vähendada kahandades vibrastiooni suurust või vibreerivate elementide pindala. Vibratsiooni võib vähendada sobiva disainiga,
Tajus sulavad taolised osahelid kokku üheks tervikuks, ehkki mõnkord suudetakse neid välja eristada, kuulata. Osahelid=ülemhelid-madalaim on põhitoon, osaheli nr.2=esimene ülemheli jne. Osahelide sagedused on kindla kõrgusega heli puhul tavaliselt väikeste täisarvude suhtes. Nt:1.osaheli e.põhitoon on 440Hz, teine on 880 Hz, kolmas 1320 Hz Harmoonilised osahelid-osahelide sagedussuhted on väljendatavad väikeste täisarvude suhte abil. Osahelide struktuur- helispekter. Teoreetiliselt on ülemhelide rida lõpmatu, kuid muusikaga seoses tekib harva vajadus rääkida osahelidest suurema järjekorranumbriga kui 16. Vahemik 1-16 hõlmab kokku 4 oktavi. Seisev laine-piki puhkpilli teatud sõlmpunktides õhurõhk ei muutu, naabruses aga muutub suure amplituudiga. Ülemhelidega katsetatakse lauldes nt Mongoolias, Aafrikas. See on seotud eelkõige tämbriga. Kaasaegse psühhoakustika rajaja H
annaabi.ee 
