22. Punkte B mis võnguvad väikseima amplituudiga või ei võngu üldse nim. Inteferentsi miinimum punktideks seal lained kohtuvad vastupidises faasis (hari, nõoga, nõgu harjaga) ja nõrgendavad teineteist. Interferentsi miinimum tekib kohas kus lainete käigu vahe on paaritu arv 2k+1*2/2 23. Nähtust, kus lained painduvad tõkete taha nim. Lainete difratsiooniks. Toimub siis kui tõkke mõõtmed on võrreldavad või väiksemad kui lainepikkus. 24. Infraheli, helisagedusega alla 16Hz 25. Ultraheli on sama kiirus nagu tavalisel helilgi ainult et ultrahelil lainepikkus on tavailiste helite lainepikkusest palju kordi väiksem. Heli levimise kiirus õhus on 340 m/s
Juhtme poole laetakse uuesti, tekib jälle läbilook jne. Elektromagnetlainete omadused: 1) elektromagnetlainete neeldumine (dielektrikuga) 2)elektromagnetlainete peegeldumine (metallplaadiga) 3) elektromagnetlainete murdumine (parafiin) 4)elektromagnetlainete ristlainelisus 5)elektromagnetlainete interferents. Raadioside. Kõne ja muusika edasikandmine raadio teel sai võimalikuks pärast kandesagedusgeneraatori leiutamist 1913.aastal (j4). Raadiosaatja mikrofoniringis tekib helisagedusega muutuv vool. Seda voolu pole mõtet saatjaantenni juhtida, sest laengute nii madala sagedusega võnkumise korral antenn praktiliselt elektromagnetlaineid ei kiirga. Kandesagedusgeneraatoris tekib kõrgsagedusvool. Amplituudmodulatsiooni korral liidetakse modulaatoris mikrofoniringis tekkinud helisagedusvõnkumised kandesagedusgeneraatoris saadud kõrgsagedusvõnkumistega. Moduleeritud kõrgsagedusvool võimendatakse ja juhitakse antenni, mis kiirgab elektromagnetlaineid
Kuulmekäik lõpeb trummikilega, mis hakkab helilainete toimel võnkuma. Edasi liiguvad helilained kuulmeluukesele. Kuulmeluukesed võimendavad võnkeid ja edastavad need teole, kus asuvad heliretseptorid muundavad helivõnkeid närviimpulssideks. Närviimpulsid liiguvad mööda kuulmisnärvi peaaju oimusagara kuulmiskeskusesse, kus tekib kuulmisaisting. Helina tajub inimene õhuvõnkeid sagedusega 16-20 000 hertsi. Inimese kuulmine on hästi kohanenud kõne põhilise helisagedusega, mis on umbes 300-3500 Hz. Kuulmisteravus sültub inimese vanusest. Vanemas eas langeb koos sensoorse tundlikkuse üldise kahanemisega ka kuulmisteravus. Väga tugevad helid võivad tekitada valuaistiguid või viia koguni kuulmiskahjustusteni. 3 Maitsmine Inimese maitmiselundiks on keel. Eristatakse peamisel nelja peamist maitset: magus, hapu, soolane, mõru. Keele eri piirkondadel on maitsete suhtes erinev tundlikkus
signaalist veidi kõrgemale või genereeritav sagedus – vastuvõetav sagedus. 4. SuperregeneratiivVV KT – elektronvõti JS - juhtskeem K J Sisen KS Detekto MS dring Katkestatakse tagasisidest helisagedusega, sest kõrgema sagedusega tundlikkus suureneb ja võimendus suureneb 106 kordseks, kuid selektiivsus ei parane. Juhitavat tagasisidet katkestatakse elektronvõtmega. Sageduse muundamise põhimõte Fvs f sign f oss , kui f sign f oss spekter ei pöördu ümber ! Fvs f oss f sign , kui f oss f sign spekter pöördub ümber !!! fvs
Olenevalt tööraskusastmest on määratud max ja min töötemp. MÜRA-erineva sageduse ja tugevusega helide kaootiline olenevalt sagedusest jaot kolme klassi,madalsageduslik müra 0-350Hz,keskmisesagedusega müra 350-800Hz,kõrgsagedus müra üle 800Hz.Igale klassile on kehtestatud nivoo(db).Lubatud müra piirnorm on 85db.Erineva sageduse ja tugevusega helide valljuse võrdlemiseks kasut. Spetsiaalset valjusemõõtühikut(foon). Võrdlus ühikuks võetakse helisagedusega 1000 Hz.Kui müra,heli mille sagedus on 100 Hz ja tugevus 50db tundub sama valjunua kui 20 db tugevusega standard heli (1000) Hz -on tema valjudus 20 fooni.kuna nendest saadud valljuse vaisting on võrdne. Kuigi müra tuleb vähendad niipalju kui võimalik ei ole soovituslik seda lasta madalame kui 30 db,kuna ootamatult lisanduv heli muutub seljuhul ärritavaks. Kõige efektiivsemaks müra vähendamise meetodiks on müra vähendamine müraallikas
erinevaid võimendeid. Elektriliste signaalide võimendamiseks kasutatakse: transistor võimendeid, elektronlamp võimendeid, magnet võimendeid ja eletrimasin võimendeid. Väga levinud on võimendite liigitus kasutus otstarbel ja sagedus omaduste järgi sest kasutusvaldkond sõltub suuresti võimendi sageduslikest omadustest. Üks levinumaid võimendi liike on helisagedusvõimendi. Helisagedusvõimendi on kujuntatud kasutamiseks heliseadmetes. See tähendab ta peab suutma võimendada helisagedusega signaale. Joonis 1.1.2 Helisageduste põhisagedused on küll madalamad kui 20kHz, kuid muusikaliste helide tämbri edastamiseks on vaja võimendada ka nii nimetatud ülemhelisid. 1.2 Alalispinge võimendi Automaatikas leiab kasutamis terve rida suhteliselt nõrku alalispingesignaale, mida kasutamisel on kindlasti vaja võimedada. Taoliseks tüüpiliseks signaali allikaks on termobaar, mille signaal on 10-40mV. Selleks, et taolisi signaale võimendada peab
annaabi.ee 
