Samuti on kitarre, mille kael on terve kitarri pikkune ning kere tükid on hiljem kahelt poolt kaelale külge liimitud (neck-through bass)(joonis 4). Kitarri kere alumises otsas asetseb sild, mille külge kinnituvad keeled. Erinevalt akustilisest kitarrist on elektrilise basskitarri sild metallist ning kere külge mitme kruviga kinnitatud, kuna basskitarr peab vastu pidama oluliselt suuremale pingele tema jämedate keelte pinguloleku tõttu. Silla ja kaela vahel, otse keelte all on helipead. Helipeade arv ning stiil sõltub kitarri tootjast ja mudelist. Näiteks on olemas ühe-ning kahemähiselised helipead. Kahemähiselist helipead tuntakse ka kui Humbucker helipead (joonis 11). Humbucker helipea oli algselt kokku pandud kahest vastassuunaliselt paigutatud ühepoolilisest helipeast. Humbucker'i nimi tuleb väljendist ,,buck the hum". Hum'iks nimetatakse ühepoolilistes helipeades vahelduvvoolu
Precision Bass arenes välja kontuuritu, Fenderi Telecasterile sarnasest kehast ning ühe helipeaga. Pilli järgmisel generatsioonil kasutati kaldservi kasutusmugavuse parandamiseks ning poolitatud Humbucker helipead, mida esitleti 1957. aastal (joonis 11). Selle helipea jaoks kasutati kahte mandoliini helipead. Fenderi bass oli revolutsiooniline uus instrument, mida oli kerge mängida, transportida ja mida sai võimendada soovitud helitugevuseni, ilma mingisuguse vastukajata. Monk Montgomery oli esimene bassist, kes käis Fenderi bassiga tuuridel. Talle järgnesid Roy Johnson ja Shifty Henry ning Bill Black, kes mängis Elvis Presley bändis.
romansi mängimiseks. Peale seda hakkasid moodi rohkem tulema klaver ja svingpillid. 19. sajandi lõpus tekkis Mississipi delta juures bluus, sellest omakorda kasvas välja rokkmuusika. Sellest ajast pärineb ka legend Robert Johnsonist. Räägiti, et Robert ei oskanud laulda, aga ta tahtis seda väga teha. Ta müüs oma hinge kuradile ja sai vastu kitarrioskuse. Algas elektrikitarride võidukäik. Tavalisele kitarrile pandi helipead külge algul mängiti istudes. Rhythm ja bluus pluss tempo andsidki kokku rock'n'rolli. Sai alguse Vietnami sõda ja tekkisid sõjavastased hipid ja nende tunnuslause (make love, not war). Kõik see kulmineerus suure rokkfestivaliga. Tähtsamateks olid seal Bob Dylan ja Jim Hendrics ( heliefektid, hammastega mängimine, kitarride põletamine, improviseerimine). See oli teoreetiline pool kontsertloengust. Loengu jooksul esitasid nad kümme lugu. Esimene oli klassikaline romanss,
· Cliff Burton (Metallica) · Mike Dirnt (Green Day) · Sting Fender jazz-basskitarr (J-bass) Algselt tutvustati seda basskitarri dzässmuusikutele, et nad hakkaksid mängima kontrabassi asemel basskitarri. J-bass on jäänud visuaalselt muutumatuks, kuid mõned väikesed kosmeetilised muudatused on siiski tehtud (joonis 19). Seda toodetakse 1960ndast aastast tänapäevani. J-bass on sarnane P-bassile, kuid pakub palju suuremat helivalikut, kuna tal on kaks ühemähiselist helipead. Kitsas madala profiiliga kael ning kontuurne kere teevad sellest väga mugava pilli, võrreldes P-bassiga. J-bassil on rohkem eristuvaid kesktoone, sest pill disainiti spetsiaalselt selleks, et võistelda eredama heliga Rickenbackeri 4000 kitarriga, mis ohustas P- bassi müüki. Joonis 19. Fender Jazz Bass. J-bassi mängijad: · Jaco Pastorius · Victor Bailey · Noel Redding (The Jimi Hendrix Experience)
sadulal peale häälestamist. Peenhäälestussüsteem võimaldab hoida pilli hääles hoolimata keeltele suurt pinget andvate kangitehnikatele (kangiga on võimalik lasta keeled hetkega lõdvaks või näiteks venitada keeli mitme tooni võrra kõrgemaks. Tänapäeval on kitarr üks maailmas enam levinud ja populaarsemaid pille, mistõttu leiab kasutamist väga paljudes muusikastiilides. Kitarr on rockmuusika ja bluusi peamine muusikainstrument. Elektrikitarris kasutatakse üht või enamat helipead, mis suunavad nende magnetväljas võnkuvate keelte tekitatud nõrga indutseeritud elektrivoolu edasi võimendisse, kust see kõlarisse juhituna helina väljub. Lisaks tavalistele mänguviisidele kasutatakse kitarri mängimisel ka mitmeid teisi võtteid. Heli tekitatakse poognaga keeli tõmmates; keelte tõmbamiseks või sõrmlaua krihvidele vajutamiseks kasutatakse mitmesuguseid muid vahendeid nagu slide jne.
Roobist kaela suunas, või roobil asub alumine sadul, millele keeled toetuvad. Kael on tavaliselt astmetraatide ehk krihvide abil jaotatud astmeteks. Kaela astmestatud osa nimetatakse sõrmlauaks. Kaelaga on ühendatud kitarri pea, kus asuvad keelte pingutid. Kitarri pea ja kaela ühenduskohal asub keelte asendit fikseeriv ülemine sadul. Akustilistel ja poolakustilistel kitarridel on kereks kõlakast, milles asub kõlaava. Elektrikitarril on kere külge keelte alla paigutatud helipead, sageli ka roobi liigutamist võimaldav kang, mida kasutatakse soolode mängimisel efekti saavutamiseks. Tänapäeval on kitarr üks populaarsemaid pille. Seda kasutatakse paljudes muusikastiilides, näiteks klassikalises muusikas soolopillina. Elektrikitarr on rockmuusika ja bluusi peamine muusikainstrument. Tüübid Kitarrid jaotatakse akustilisteks, elektroakustilisteks ning elektrikitarrideks. Akustiliseks
Rickenbackeri 4001 stereobass Rickenbackeri 4001 basskitarri tutvustati esimest korda 1961. aastal ning see oli firma teine elektrooniline mudel (joonis 21). 1971. aastal oli 4001 mudelil kaks helipead ja ,,Ric-o- sound" stereo võimalus, mis lisas ekstra väljundi (ühe mõlemale helipeale). See andis mängijatele võimaluse ühendada pill kahe võimendiga, saavutamaks valjemat heli. Uus mudel koosnes Rickenbackeri ,,läbi kaela" konstruktsioonist (mis andis suurema pingetaluvuse) ning kahest fermipeast (lubamaks kaela liikumist väänata, lisandiks kumeruse standardsele kompenseerimisele). Ei ole ühtegi teist basskitarri, mis näeks välja nagu Rickenbacker 4001
võngeteks. Selle voolu magnetväljaga tekitatakse magnetlindile kantud ferromagneetiku kihis kindlaviisiline magneetumine. Lint liigub helivõnkumistele vastavat magnetvälja esile kutsuvast seadmest, helipeast mööda. Helid jäädvustuvad lindile domeenide magnetvälja kindla paigutusena. Heli taasesitamisel tekitab magnetlindi väli mähises voolu. Kõlar muudab võnked uuesti helivõngeteks. Video salvestamisel kasutatakse mitut helipead. Arvuti magnetketaste puhul töötab metallide segu.
(joonised 14 ja 15). Joonis 14. Rickenbacker 4001 pea. Joonis 15. Rickenbacker 4001 kere. Kui 1960ndatel aastatel sai rokkmuusika väga populaarseks, hakkasid veel paljud firmad tootma elektrilisi basskitarre. 1960. aastal esmakordselt tutvustatud Fenderi Jazz bassi tunti sel ajal Deluxe bassi nime all ning oli mõeldud mängima koos Fenderi Jazzmaster elektrikitarriga. Jazz bassil (kutsutakse ka J-bassiks) oli kaks ühemähiselist helipead, üks silla lähedal ning teine silla ja kaela lõpu vahel. J-bassi kael oli kitsam sadula juurest kui Precision bassi oma (1½ tolli J-bassil ning 1¾ tolli P-bassil). Fender alustas ka Mustang bassi tootmist, mille pikkuseks oli 30 tolli. Seda pilli kasutasid bassisid nagu Tina Weymouth bändist Talking Heads ning Bill Wyman The Rolling Stones'ist. Tänapäeval on basskitarride normaalpikkuseks 34 tolli, kuid see võib varieeruda mudelite ning tootjate vahel.
tpi (tracks per inch) = radu tolli kohta (3 ½ tollistel ketastel on see 135). radade arv kirjutus-lugemispeaga moodustatud kontsentriliste ringide arv magnetkettal (3½- tollistel ketastel on see 80); sektor- rajapikkuse jaotusühik (3½ -tollistel ketastel on see 9-36 ). 1. 5 Disketilt andmete lugemine Selleks, et disketilt andmeid lugeda saaks, pannakse ketas kettaseadmes vastava ajamimehhanismi abil pöörlema. Tavalise magnetofoni helipead meenutav lugemis- salvestuspea nihutatakse servomootori abiga disketi salvestus- lugemisava kohale. Selle kaudu toimubki tegelik andmete salvestamine (magneetimine päri või vastassuunas) või nende lugemine. Lugemis-kirjutamispead saab pöördusvarre abil viia ühelt rajalt teisele. Pöördusvarred moodustavad salvestil ühtse mehhanismi, nii et igal kettapinnal on lugemis- kirjutamispead alati samal silindril. Ketta kiirus on kogu aeg konstantne (vanadel 5,25 ja 8,5- stel mittekonstantne)
annaabi.ee 
