Päikese aktiivsuse tsükkel kestab umbes 11 aastat. Päikese siseehitus: tuumas vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude konvektsiooni teel. Fakte Päikesest Täppismõõtmised näitavad, et ehkki Päikese kiirgus on stabiilne, võngub tema pind perioodiga umbes 5 minutit ning amplituudiga kümne kilomeetri ringis. Päike on isikustatud paljudes mütoloogiates: kreeklased kutsuvad teda Helioseks ja roomlased kutsusid teda Sol. Päikese mass koosneb praegusel ajal 75% vesinikust ja 25% heeliumist (92.1% vesinikku ja 7.8% heeliumi aatomite arvu järgi); kõik ülejäänud ("metallid") moodustavad ainult 0.1%. Päikese tuuma gaasid on kokku surutud 150 korda tihedamalt kui vesi. Päikese magnetväli on väga tugev (maiste standardite järgi) ja väga komplitseeritud. Tema magnetosfäär, samuti tuntud kui heliosfäär, ulatub teisele poole Pluutot.
galaktikas. diameeter: 1,390,000 km. mass: 1.989e30 kg. temperatuur: 5800 K (pinnal) 15,600,000 K (tuumas) Päike on suurim objekt meie Päikesesüsteemis. Tas sisaldab rohkem kui 99.8% kogu Päikesesüsteemi massist (Jupiter mahutab suurema osa ülejäänust). Päike on isikustatud paljudes mütoloogiates: kreeklased kutsuvad teda Helioseks ja roomlased kutsusid teda Sol. Päikese mass koosneb praegusel ajal 75% vesinikust ja 25% heeliumist (92.1% vesinikku ja 7.8% heeliumi aatomite arvu järgi); kõik ülejäänud ("metallid") moodustavad ainult 0.1%. See koostis muutub aja jooksul aeglaselt, kuna vesinikku muundatakse Päikese tuumas ümber heeliumiks. Päikese välised kihid ilmutavad eristatavat pöörlemist: ekvaatoril pindmine kiht teeb täispöörde iga 25,4 päevaga; pooluste lähedal aga 36 päevaga
PÄIKE Päike on tavaline G2 täht, üks rohkem kui 100-st miljardist tähest meie galaktikas. Diameeter: 1,390,000 km. Mass: 1.989e30 kg. Temperatuur: 5800 K (pinnal); 15,600,000 K (tuumas) Päike on suurim objekt meie Päikesesüsteemis. Tas sisaldab rohkem kui 99.8% kogu Päikesesüsteemi massist (Jupiter mahutab suurema osa ülejäänust). Päike on isikustatud paljudes mütoloogiates: kreeklased kutsuvad teda Helioseks ja roomlased kutsusid teda Sol. Päikese mass koosneb praegusel ajal 75% vesinikust ja 25% heeliumist (92.1% vesinikku ja 7.8% heeliumi aatomite arvu järgi); kõik ülejäänud ("metallid") moodustavad ainult 0.1%. See koostis muutub aja jooksul aeglaselt, kuna vesinikku muundatakse Päikese tuumas ümber heeliumiks. Päikese välised kihid ilmutavad eristatavat pöörlemist: ekvaatoril pindmine kiht teeb täispöörde iga 25,4 päevaga; pooluste lähedal aga 36 päevaga
3 Päikese koostis aatomite arvu järgi.................................................................................... 7 Kasutatud materjal....................................................................................................................... 8 3 1. PÄIKE Päike on isikustatud paljudes mütoloogiates: kreeklased kutsuvad teda Helioseks ja roomlased kutsusid teda Soliks. Kui jutt on mõnest teisest planeedisüsteemist, siis võib üldnimetusena päikesteks nimetada ka selle teise konkreetse planeedisüsteemi tähte (või tähti). Eesti keeles tehakse vahet suurtähe kasutamisega: kui räägitakse Päikesest, siis on mõeldud meie Päikesesüsteemi tähte, aga kui päikesest, siis mõeldakse üldnimetust. 1.1 Päike ning Päikesesüsteem Päike on meie Päikesesüsteemi täht, heledaim Maalt nähtav täht
gravitatsiooniväli. Võimas sellepärast, et Päikese mass on tohutult suur (750 korda suurem kui kõigi ülejäänud Päikesesüsteemi kehade mass kokku). Tänu tehnika arengule avastatakse üha enam uusi galaktikaid ja Universumi saladusi. Palju saadakse teada tänu kosmoseteleskoopidele. 3 Päike Päike on meie päikesesüsteemi keskne täht. Mütoloogiates on kreeklased teda kutsunud Helioseks ja roomlased Soliks. Ta on keskmise suurusega täht ning tema keskmine kaugus maast on 149,6 miljonit kilomeetrit. Päikese ümber tiirlevad planeedid, nii Maa-sarnaseid, hiidplaneete kui ka gaashiiglasi. Peale selle tiirlevad ümber Päikese veel asteroidid, meteoriidid, komeedid, Neptuunitagused objektid ja tolm. Päikese mass moodustab 99,8% kogu päikesesüsteemi massist.Ta koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (28%), mis on kaks kõige tavalisemat Universumi elementi
Päike Päike on tavaline G2 täht, üks rohkem kui 100-st biljonist tähest meie galaktikas. diameeter: 1,390,000 km. mass: 1.989e30 kg. temperatuur: 5800 K (pinnal) 15,600,000 K (tuumas) Päike on suurim objekt meie Päikesesüsteemis. Tas sisaldab rohkem kui 99.8% kogu Päikesesüsteemi massist (Jupiter mahutab suurema osa ülejäänust). Päike on isikustatud paljudes mütoloogiates: kreeklased kutsuvad teda Helioseks ja roomlased kutsusid teda Sol. Päikese mass koosneb praegusel ajal 75% vesinikust ja 25% heeliumist (92.1% vesinikku ja 7.8% heeliumi aatomite arvu järgi); kõik ülejäänud ("metallid") moodustavad ainult 0.1%. See koostis muutub aja jooksul aeglaselt, kuna vesinikku muundatakse Päikese tuumas ümber heeliumiks. Päikese välised kihid ilmutavad eristatavat pöörlemist: ekvaatoril pindmine kiht teeb täispöörde iga 25,4 päevaga; pooluste lähedal aga 36 päevaga. Selline veider
Kui otsida paralleele ja mõjusid, mida on sellest käsitlusest leidnud Jung, siis on sarnased jooned silmatorkavad. Oma ,,kreedos" nimega ,,Seitse kõnet surnutele" (vaata Lisa) esinevad nii Kauge Jumal kui ka Vaenulikud Kaksikud. ,,On üks Jumal, kellest te mitte midagi ei tea, sest inimesed on tema unustanud. Meie kutsume teda tema nimega ABRAXAS. Tema on veelgi määramatum, kui Jumal ja Kurat. Et Jumalat temast eristada, kutsume Jumalat HELIOSEKS ehk Päikeseks. (---) Abraxas asub kõrgemal kui Päike ja kõrgemal kui Kurat. (---) Abraxas on raskesti tunnetatav Jumal. Tema võim on kõige suurem, sest inimene ei näe seda. Päikesest tuleb inimesele summum bonum (ülim hüve), kuradist infimum malum (halvim halb), Abraxasest aga igas suhtes määramatu elu, mis on kõige hea ja kõige halva ema. Elu näib olevat väiksem ja nõrgem kui see summum bonum, mistõttu isegi mõttes on raske ette
annaabi.ee 
