heliisolatsiooni Vajalik on mõõta kõrvalruumide müra ja vibratsiooni toime tase kabinetile selleks võib olla 3035 dB(A) Kabiini ühes seinas peab olema piisavalt suur ning soovitatavalt mitmekordne pakettaken, mille kaudu autometrist jälgib uuritava tegevust ja miimikat uuringu ajal 5 Uuringu tehnilised tingimused [2] Kabiini siseseinad, lagi, põrand ja uks kaetakse helineelava materjaliga heli järelkõla vältimiseks Uuritava nägu on valgustatud eestpoolt tagasihoidliku, mürata valgusega kuni 60 W Kabiinil mürata ventilatsioonisüsteem, sobiv müratase kabiinis 15-20 dB(A) Audiomeetritel on side uuritavaga mikrofoni ja õhukuularite kaudu, patsient istub näoga audiometristi poole 6 Uuringu läbiviimine [1]
Mördile võib lisada veel tihendavaid aineid (naatriumaluminaati, polümeere, hüdrofoobseid lisandeid jne). Kerge mördi - saab kergete täitematerjalide kasutamisega (pimssliiv, räbuliiv, keramsiitliiv, perliit, saepuru jne). Täitematerjal peaks olema ühtlase jämedusega (3...5mm), et teradevahelised tühemed oleks suuremad. Sideaineteks võivad olla tsement, kips või segasideaine. Kerget mörti kasutatakse seal, kus on vajalik tema suurem soojapidavus. Samuti kasutatakse teda helineelava (akustilise) krohvina. Kiirgustihe mört - peab olema võimalikult raske (üle 2200kg/m³). Selle saavutamiseks kasutatakse tihedatest tardkivimitest valmistatud tehisliiva, jämedusega kuni 1,2mm, Mördi koostises peaks olema veel kergeid elemente (vesinik, liitium, boor jne) sisaldavaid aineid. Täiteaineteta mördid - koosnevad peamiselt sideainest ja veest. Vähesel määral võivad nad sisaldada veel väga peent täitematerjali, pigmenti ja muid lisandeid
Mördile võib lisada veel tihendavaid aineid (naatriumaluminaati, polümeere, hüdrofoobseid lisandeid jne). Kerge mördi saab kergete täitematerjalide kasutamisega (pimssliiv, räbuliiv, keramsiitliiv, perliit, saepuru jne). Täitematerjal peaks olema ühtlase jämedusega (3...5mm), et teradevahelised tühemed oleks suuremad. Sideaineteks võivad olla tsement, kips või segasideaine. Kerget mörti kasutatakse seal, kus on vajalik tema suurem soojapidavus. Samuti kasutatakse teda helineelava (akustilise) krohvina. Kiirgustihe mört peab olema võimalikult raske (üle 2200kg/m³). Selle saavutamiseks kasutatakse tihedatest tardkivimitest valmistatud tehisliiva, jämedusega kuni 1,2mm, Mördi koostises peaks olema veel kergeid elemente (vesinik, liitium, boor jne) sisaldavaid aineid. Täiteaineteta mördid koosnevad peamiselt sideainest ja veest. Vähesel määral võivad nad sisaldada veel väga peent täitematerjali, pigmenti ja muid lisandeid. Selliseid mörte kasutatakse
hooldusega, määrimisega ning seadmete reguleerimisega. Vibreerivate osade isoleerimine teistest seadme osadest või struktuuridest kasutades elastseid materjale nagu kumm või elastomeerid vähendab suurust ja samuti vibreeriva pinna suurust. See on esitatud joonisel 5. Joonis 8. Mõnede müra kontrollimise mõõtmete võimalikud efektid. Kõverad graafikul näitavad müra võimalikku vähenemist (originaaltasemest), mis võidakse saada: a) vibreerimise vähendamisest b) helineelava materjaliga piiramisest c) kindla seinaga ümbritsemine, samuti kombineeritud meetod (a + b + c) ning ka dubleeritud kombineeritud meetod (a + 2b + 2c). (1, lk 613) 14 Tihti saab potentsiaalset müraprobleemi vältida valides kohe vaiksemad seadmed. Tihti majanduslikult kasulikum maksta rohkem vaiksemate seadmete eest kui võidelda müraprobleemiga seadmete täiendamise teel.
Kergkonstruktsioonide õhumüraisolatsioon on enamasti ebapiisav just madalatel helisagedustel. Kasutatakse absorbente ehk mürasummuteid. Kivi- ja betoonseintel määrab seina õhumüra isolatsiooni seina ühe ruutmeetri kaal. Erinevate plaatkonstruktsioonis seinte puhul (nt kipsplaatsein) on aga määravaks peamiselt seina poolte (nt kipsplaatide) mass, õhuvahe laius kipsplaatidest seinapoolte vahel, helineelava materjali olemasolu. Peale seina ja vahelae konstruktsioonide on väga tähtis erinevate liitumissõlmede teostus ja helipidavus – korteritevahelise seina liitumine vahelaega (põranda ja laega), välisseina ja muude piirnevate seintega; eri korruste vahelise heliisolatsiooni seisukohalt on oluline ka vahelae liitumine välisseinaga. 12. Õhumüra leviku takistamine maastikul Küllalt sageli osutub eluruumide kaitsel välismüra vastu põhiliseks abinõuks
kui kasutatakse lahus karkassi. Kergkonstruktsioonide õhumüraisolatsioon on enamasti ebapiisav just madalatel helisagedustel. Kasutatakse absorbente ehk mürasummuteid. Kivi- ja betoonseintel määrab seina õhumüra isolatsiooni seina ühe ruutmeetri kaal. Erinevate plaatkonstruktsioonis seinte puhul (nt kipsplaatsein) on aga määravaks peamiselt seina poolte (nt kipsplaatide) mass, õhuvahe laius kipsplaatidest seinapoolte vahel, helineelava materjali olemasolu. Peale seina ja vahelae konstruktsioonide on väga tähtis erinevate liitumissõlmede teostus ja helipidavus korteritevahelise seina liitumine vahelaega (põranda ja laega), välisseina ja muude piirnevate seintega; eri korruste vahelise heliisolatsiooni seisukohalt on oluline ka vahelae liitumine välisseinaga. 3 12
..6 korda suurem kui betoonil.) Puidu akustiliste omaduste täielikumaks iseloomustamiseks kasutatakse veel tema võimet heli absorbeerida e neelata. Ruumi akustika oleneb heli peegeldumisest antud ruumis. Siledate seintega suurtes saalides, näiteks kirikutes ja kontsertsaalides, peegeldub heli siledatelt seintelt tagasi, põhjustades sellega kuulamist segavaid vastu- ja järelkõlasid. Heli levikut ruumis saab vähendada helineelava materjali, mis aitab summutada peegelduvat heli kasutamisega ruumi sisepindades. Materjali absorbeerimisvõimeks nimetatakse seina läbiva või seina poolt absorbeeritud heli intensiivsuse suhet kogu seina pinnale langenud heli intensiivsusesse. Absorbtsioonivõime sõltub heli sagedusest. Materjali võimet heli absorbeerida iseloomustatakse helineeldumisnäitajaga, mis on see osa helilainetest, mis neelatakse materjalsi, arvestatuna 1 m2-le pinnale.
hiljem valged soolalaigud. 10.9. Erimördid Hüdroisolatsioonimört. Seda kasutatakse: niiskete pindade krohvimisel – keldrid, mitmesugused kanalid jne; vuukide tihedalt täitmisel. Kerge mört. Selle saamiseks kasutatakse kergeid täitematerjale – pimssliiva, räbuliiva, keramsiitliiva, perliiti, saepuru jne. Sideaineteks võib olla tsement, kips või segasideaine. Kerget mörti kasutatakse seal, kus on vajalik suurem soojapidavus. Seda kasutatakse ka helineelava (ehk akustilise) krohvina. Kiirgustihe mört. See peab olema võimalikult raske. Selle saavutamiseks kasutatakse tihedatest tardkivimitest valmistatud tehisliiva. Mördi koostises peaks olema ka aineid, mis sisaldavad vesinikku, liitiumi, boori jne. Täiteaineteta mört. See koosneb peamiselt sideainest ja veest. Vähesel määral võib täiteaineteta mört sisaldada ka täitematerjali, pigmenti ja muid lisandeid. Selliseid mörte kasutatakse: plaatimistöödel vuugitäitena,
annaabi.ee 
