inimestest. 4. Jaaks Ojakäär `` Raimond Valgre legend.`` (2010) - ,,Tuntud ja tundmatu" on uus ja ainulaadne raamatusari, mis käsitleb Eesti kultuuriloo legendaarseid inimesi, kelle elu ja looming on kujundanud meie tunde- ja mõttemaailma. Selle sarja raamatutes avastame suurkujude elu ja loomingu seni tundmatuid, sageli üllatamapanevaid tahke veel avaldamata värsiridu, esitamata helindeid, vähe tuntud või lausa tundmatuid taieseid ja põnevaid kavandeid ning loometee kummalisi keerdkäike. ,,Raimond Valgre legend" on raamat muusikust, kelle loodud laulud said legendaarseks siis, kui Valgre ise enam ammu akordioniklahve ei sõrmitsenud. Raamatu autor Jaak Ojakäär kõnnib helilooja Raimond Valgre elu ja loomingu radadel, teejuhiks on talle isa Valter Ojakäär. Teoses on Raimond Valgre ammuste teekaaslaste mälestuskilde ja tema
hakati juurutama soovikontserti, selle populaarsus kasvas ruttu, kõige enam sooviti eestikeelset muusikat, samal ajal korraldati ka esimene orkestritööde võistlus, mille eesmärk oli saada kerget ajaviitemuusikat. 1936. hakati plaadistama eesti muusikat: saavutati olukord, kus kaks päeva järjest suudeti mängida ainult eestikeelset muusikat. Tehti küsitlusi tagasiside saamiseks. Korraldat koostööd teiste maadega, Raadioleht komenteeris helindeid, 1930ndate lõpus hakati Raadio kaasväljaandena trükkima ,,Väikest muusikaleksikoni". 1. 4. 2. Infosaated Ajakirjandusel on neli ülesannet: teavitav, lõimiv, hariv ja meelt lahutav. Raadio üheks eeliseks teavitava ülesande täitmisel on kiire ja piiritu levik. Uudised on RH kavas olnud algusest peale, kuid alguses vaid kord päevas ja ette loetuna ajalehtedest. Kuigi uudised olid olulised, olid nad algusaastatel võrdses mahus vaimulike saadetega.
Viimases kasutati 11- häälset Yamaha süntesaatorit YM3812. Sellest peale, kujunes FM- süntees kõigi helikaartide baastehnoloogiaks, ka ülipopulaarsel Creative Labsi helikaardil Sound Blaster (1989). Teatavas mõttes on viimane kaarditüüp muutunud kõigi kvaliteetsete helikaartide sünonüümiks. Alles viimasel ajal on FM- sünteesi troonilt kukutanud tabel ehk WT (WaveTable) süntesaatorid, mis lubavad tekitada palju loomutruuma kõlaga helindeid. 11 Heli on salvestuse seisukohast teatavasti ajas muutuv analoogsignaal ja kuni viimase ajani, mil ilmus Philipsi poolt välja töötatud kompaktplaat, salvestatigi heli analoogkandjaile, olgu nendeks siis fonograafirullid, grammofoniplaat või magnetofonilint. Arvuti on aga olemuselt digitaalseade ja katsed kõvaketta pinnale vagusid kraapida, lõpevad enamasti andmetele ja seadmele fataalselt, seetõttu on
Milles ilmneb alusharidus? Alusharidus on õpilaseks saamise eeldus. Milles ilmneb algharidus? Algharidus ei ole pelgalt põhikoolis edasi jõudmise eeldus. Algharidus tähendab aktiivse algena (subjektina) eesmärgikindlalt tegutseda suutvaks ja tahtvaks inimeseks kujunemist. Kas alghariduse koosseisus peaks olema · võime ladusalt lugeda, · võime ladusalt peast arvutada, · võime vaadelda ja kirjeldada nähtut, · võime arutleda ja luua jutte, pilte, helindeid...? Kiri haridusfoorumi listist: Tervitab Martin Saar Tere! Mina ei tea, kuidas teiega on, aga pärast kindlate põhikooliklasside tunde on minul sageli nahk seljas igatahes tegelikult ka märg ja käed ning häälepaelad väsinud. Miks? Sest 33 puberteediealise noore tähelepanu hoidmine 45 minuti jooksul ning käte- jalgade-pea-ja-kehaga muundumiste läbimängimine, harjutusülesannete intensiivne näidislahendamine ja
kajastab heli tooni; impulsside sagedus aga heli tugevust • kahe silma olemasolu on tähtis, kuna see võimaldab hinnata objektide kaugust, kahe kõrva olemasolu aga heliallika suunda kahe kõrva tuhanded retseptorrakud, millest igaüks on võimeline erutuma vaid teatud kindla helitooni puhul, varustavad meie aju piisava informatsiooniga, et rekonstrueerida näiteks Bachi orelikontserti või ööbiku laulu see, kas me neid helindeid naudime või mitte, ei ole niivõrd enam meeleelundite, kuivõrd meie aju omadus, meie psüühika küsimus. Kuulmine – teiste liikide kuulmine erineb inimese omast nii eristusvõime (“kuulmisteravuse”) kui ka tajutava sagedusala poolest. • kakkudel on erakordselt terav kuulmine, mis võimaldab neil saaki püüda isegi „kottpimedas“ • enamik linde suudab tajuda kuni 20 000 Hz sagedusega helisid (nagu
annaabi.ee 
