valguse, rakursi või muusika. Kirjanduse ja filmi erinevust saab tabavalt üldistatuna kokku võtta - kirjandus on ainult fikseeritud kirjalik sõna, aga filmis toetab pilti heli, muusika ning suuline sõna. Sellest lähtuvalt tuleb meil tõdeda, et kirjanduses on kirjapandu üheülbaliselt konkreetne ning võimaldab etteantud teksti raames ammendava tõlgenduseni jõuda, aga filmteoses on lõpliku tõe saavutamine oluliselt keerulisem, sest liikuv helindatud pilt on raskemini tabatav ning seeditav. Ehk teiste sõnadega saab lausuda, et ekraan avab vaatajat kujutelmadele suuremad avarused. Sellest tulenevalt tekib kahtlusekübemeke, et kirjandusteose saamisel filmiks ei jäta alguspärasest teosest suurt midagi järele ning suretab hoopis. Ehk aitab meil sellest üle olla T. Mann, kes väitis omal ajal otse, et filmiks tegemine ei pea head romaani tingimata hävitama ja nullima, sest selleks on filmikunsti olemus liiga lähedane
Ehk on see vaba hipi stiil sügaval sisimas vankumatu osake igast külmast ja tõsisest eestlasest, oodates vaid sobivat kohta avaldumiseks. Sarnaselt Viljandi Folkloorifestivalile täitusid ka Tartu tänavad värvilisse riietatud hipi tüüpi inimestega, kui toimus Freedom Parade - uuema pop-kultuuri ja tantsumuusika austajatele mõeldud tasuta üritus. Terve päeva jooksul oli võimalik Tartu kesklinnas Vabaduse puiesteel nautida populaarseid klubihümne, ning ringiliikuvaid helindatud veoautosid. Muusikaautodel miksisid erinevat stiili klubimuusikat paljud Eesti selle ala parimad DJ-d, samuti ka külalisesinejad mitmetest välisriikidest. Freedom Parade oli paraad-karneval, mis sümboliseeris Eesti noort riiki ja noorte inimeste vabaduseideaale. (Street Rave 2001) Augustikuist noortepidu Street Rave on Tartus peetud alates 1997. aastast, Freedom Parade'iks nimetati tänavareiv 2001. aastal. Ürituse hiilgeajal 2003-2004 aastatel tuli kokku
Kaustas sissejuhatus asub tööst tuttav tabel 1, millest on lihtne leida töönuppude eestikeelsed nimetused ja tabel 2, mis annab kokkuvõttena kiire ülevaate töönuppudest, mille kohta on valminud videod. Videote vaatamiseks videote kaustast tasub varuda aega. Usun, et sageli ajapuuduses olevatel õpetajatel on nendest videote vaatamisest abi tundide ettevalmistamisel, aga ka töös puudujatega või aine õppimisel raskustesse sattunud õpilastega. Väidan seda ühe valminud õppevideo (helindatud) põhjal, mis valmis koostöös juhendajaga. Nimetatud õppevideo teemaks on avaldiste lihtsustamine. Avakausta nimeks on Sven Ruugla uurimistöö. Tabel 2. Videote nimetused ja asukohad kaustades seotuna töönuppudega Pilt Töönupu nimi Kausta nimi Faili nimi Video pikkus (minutites) Design Mode, Disain Disain mode and 1:56
1. kuulaja – mõistmiseks piisab kuulamisest; 2. lugeja/kirjutaja – mõistmiseks peab lugema või kuuldu ise kirja panema; 3. vaataja – mõistmiseks tahab näha skeeme ja jooniseid; 4. kineetik – mõistmiseks tahab näha animatsioone, tahab kõike praktikas katsetada. (Fleming, N. 2002) Eelistatud seisus on lugeja, sest enamus materjale on tekstina, kuid ka teisi tajueelistusi on plaanis toetada: vaataja jaoks luuakse staatilisi skeeme, kuulaja jaoks helindatud animatsioone ja videoid, kineetiku jaoks interaktiivseid animatsioone. Kuna enamus inimesi on multimodaalsed (eelistavad võrdselt kahte või enamat tajuviisi) siis on multimeediumis illustratsioonide loomine hädavajalik. 2.3.2 Õpiprotsessi osad Õpiprotsess koosneb järgmistest osadest: 1. tähelepanu köitmine; 2. õpieesmärkide teadvustamine; 3. varemõpitu meeldetuletamine; 4. uue osa esitamine; 5. iseseisev või rühmatöö; 6. õpitu rakendamine;
autoritekstiga); · audioprojekt (raadiosaade, mis sisaldab autoriteksti ja intervjuud, kooliraadio päevaprogramm, kuuldemäng vms); · videoprojekt (dokumentaalfilm, portreefilm, probleemsaade, muusikavideo, animaklipp, meeleoluklipp, lavastuslik film jne); · hiljem on lisandunud näiteks fotokalender, fotokujundusega õnnitluskaartide komplekt, oma bändi singel (karbitootena, s.t. helindatud plaat oli ka kaubanduslikult pakendatud.), heade mõtete raamat. Kool tagab juhendaja vastavalt valitud teemale ning projekti vormile. Nii on lisaks meediaõpetajatele juhendajateks olnud saksa keele õpetaja (projekt oli videofilm Tartus elavatest ja töötavatest sakslastest, teostatuna saksa keeles), emakeeleõpetaja (projektiks ajaleht/laualeht). Õpilasmaleva filmi valmimist juhendas kooli korraldusjuht, kes on olnud mitu aastat õpilasmaleva komandör.
annaabi.ee 
