1) Maavärinad- maapinna äkiline tõuge või vibratsioon, mille tagajärjel tekivad seismilised lained. Seismilised lained lähtuvad maavärina koldest kõikidesse suundadesse. Maavärina kolde kohal maapinnal paikneb maavärina epitsenter, kus maavärin on kõige tugevam. 2) Kuulan muusikat kõlaritest- helilained. Helilaine on aines levivad mehaanilised (aineosakeste paiknemise ning sellega seotult rõhu või sisepingete) võnkumised. Inimkõrvaga kuuldavaks helilaineks on võnkumised, mille sagedus asub vahemikus 16 Hz kuni umbes 20 000 Hz. 3) Läänemerel suured lained- ristlained. Võnkumine toimub levimissihiga risti. 4) Elektromagnetlaine- ruumis leviv elektri- ja magnetvälja perioodiline muutus. Elektromagnetlaine on ristlaine, mis tähendab, et väljavektorid on risti laine levimise suunaga. 5) Raadiolained- elektromagnetlained lainepikkusega üle 0,1 mm. Lainealad
magnevälja suurus muutub Induktiivsus füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha suutlikust tekitada magnetvoogu ja endainduktsioonieleltomotoorjõudu näitab, kui suure magnetvoo muutuse tekitab juhi korral ühikuline voolu muutus. Mahtuvus- füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha võimet salvestada elektrilaengut. Rakendused- ne znaju Valjuhääldi - enamasti seadet, mida kasutatakse elektriliselt edastatava helisignaali tagasimuundamiseks õhus levivaks helilaineks ehk kuuldavaks heliks Mikrofon on andur, mis muundab helivõnkumised elektrilisteks signaalideks. Salvestamine magnetribale- kaardilugeja seade Muutuvate magnet- ja elektriväljadelevimisprotsess ruumis on elektromagnetlaine. Elektromagnetlained tekivad elektrilaengute kiirendusega liikumisel. Elektromagnetlainete levimiskiirus on umbes 300 000 km/s.Ristilained Elektromagnetlainete skaala- Madalsageduslained,Raadiolained,Infravalgus,Nähtav valgus,Ultravalgus,Röntgenikiirgus,gamma-kiirgus
2. Harmoonilise vvõnkumise energia Harmooniliste võnkumiste energia on võrdeline amplituudi ruuduga: E = 1/2 m 2A2 . Kui harmooniliselt võnkuva süsteemi hälve muutub ajas seaduse x = A cos t järgi, siis kiirusmuutub seaduse v = - A sin t järgi ja kiirendus seaduse a = - 2 A cos t järgi. 3. Ohmi seadus Vaata netist 4. Mis on helilaine Helilaine on aines levivad mehaanilised (aineosakeste paiknemise ning sellega seotult rõhu või sisepingete) võnkumised. Inimkõrvaga kuuldavaks helilaineks on võnkumised, mille sagedus asub vahemikus 16 Hz kuni umbes 20 000 Hz. Sellise sagedusega võnkumisi nimetatakse akustilisteks võnkumisteks. Madalama sagedusega võnkumisi nimetatakse infrahelideks, kõrgema sagedusega võnkumisi ultrahelideks. Heliallikaks võib olla iga nähtus, mis tekitab keskkonnas levivaid rõhu või mehaanilise pinge muutusi. Heli levib lainetena, kus on elastne keskkond. Vaakumis helilained ei levi, sest puudub elastne keskkond, mis võnkumist edasi kannaks
suvel alati oht, et taimed võivad jääda veepuudusesse. Niisiis, äikese kasulikkus ilmneb nii hüdroloogilises tsüklis kui ka soojuse ümberjaotamises -konvektsioonivooludega kõrgustesse kantav niiskus on oluline varjatud soojuse kandja. Kui kaugel välgutab? Sageli on küsitud, kas sekundite loendamise teel saab välgu kaugust kindlaks teha. Saab küll, sest välk tekitab lööklaine, mis küll transformeerub väga kiiresti tavaliseks helilaineks, kuid heli kiirus on ju teada: ligikaudu kolmandik km/s. Seega läbib heli kolme sekundiga umbes ühe kilomeetri ning kauguse saame teada, kui jagame välgu nägemise ja müristamise kuulmise vahelise aja sekundites kolmega. Kahjuks jäetakse üpris sageli kolmega jagamata ja välgu kauguseks loetakse nii mitu kilomeetrit, kui mitu sekundit kulus müristamise kuulmiseks pärast välgulööki. Kes päris täpselt välgu
Plahvatuse rõhk põhjustab lööklaine. Lööklaine liigub kiirusega kuni 5000 m/s, tekitades oma teel suuri purustusi. Plahvatuse lööklaine poolt tekitatud rõhk ongi plahvatuse kaasmõjudest kõige enam arvestatav efekt. Selle tulemusena võivad plahvatuskohale lähemal asuvatel hoonetel puruneda suured konstruktsioonid ja inimesed eemale paiskuda ning kaugemal asuvatel hoonetel puruneda aknaklaasid. Tasapisi hakkab lööklaine kiirus vähenema, kuni ta muutub helilaineks, mida kaugemalt on lihtsalt kuulda. 10 Tene Must Põlemine, plahvatus, tulekaitsevahendid- ja süsteemid 10 KOKKUVÕTE Tulekahju süttimisfaas võib võtta aega minuteid, tunde ja isegi päevi ning nädalaid, aga süttimisest edasi toimub areng juba minutitega eluohtliku keskkonna tekkimiseni, mistõttu
Plahvatuse rõhk põhjustab lööklaine. Lööklaine liigub kiirusega kuni 5000 m/s, tekitades oma teel suuri purustusi. Plahvatuse lööklaine poolt tekitatud rõhk ongi plahvatuse kaasmõjudest kõige enam arvestatav efekt. Selle tulemusena võivad plahvatuskohale lähemal asuvatel hoonetel puruneda suured konstruktsioonid ja inimesed eemale paiskuda ning kaugemal asuvatel hoonetel puruneda aknaklaasid. Tasapisi hakkab lööklaine kiirus vähenema, kuni ta muutub helilaineks, mida kaugemalt on lihtsalt kuulda. 23) ENNE, KUI MIDAGI PUUTUD, VEENDU SELLE OHUTUSES! Kui sa leiad eseme, mis võib olla plahvatusohtlik: ÄRA SEDA ESET PUUTU EGA NIHUTA PAIGAST! ÄRA VISKA SELLE PIHTA MUUDE ESEMETEGA! ÄRA SEDA UUESTI MAHA MATA! ÄRA TEE SELLE LÄHEDUSES TULD! EEMALDU OHTLIKUST KOHAST! INFORMEERI LEIUST HÄIREKESKUST! INFORMEERI TEISI LÄHEDUSES VIIBIJAID! OHUÕPETUSE TEKSTI KÜSIMUSED
materjalidest, näiteks maakidest, elektrolüütilise raku abil. 10) 3. Ohmi seadus on üks elektriahelate põhilisi seadusi. See seadus on saanud nime saksa füüsiku Georg Simon Ohmi (17891854) järgi, kes selle 1826. aastal sõnastas. Ohm seadus määrab kindlaks pinge U, voolutugevuse I ja takistuse R vahelise seose: 4. Helilaine on aines levivad mehaanilised (aineosakeste paiknemise ning sellega seotult rõhu või sisepingete) võnkumised. Inimkõrvaga kuuldavaks helilaineks on võnkumised, mille sagedus asub vahemikus 16 Hz kuni umbes 20 000 Hz. Sellise sagedusega võnkumisi nimetatakse akustilisteks võnkumisteks. Madalama sagedusega võnkumisi nimetatakse infrahelideks, kõrgema sagedusega võnkumisi ultrahelideks. 5. Osoonikiht (ka osoonikilp, osooniekraan) on keskmiselt 1555 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon.
Kõik need võnked levivad keskkonda üheaegselt, mistõttu üks ja seesama osake võtab osa paljudest võnkumistest.[1] Näiteks lainete interferents on näide superpositsiooniprintsiibist lainete korral: lainete 1 ja 2 superpositsio on laine 1 laine 2 kaks samas faasis kaks vastasfaasis võnkuvat lainet võnkuvat lainet 25.Laine levimiskiirus elastses keskkonnas. Võnkumiste levimist nimetatakse laineks. Helilaineks ehk kuuldavaks heliks ehk lihtsalt heliks nimetatakse elastses keskkonnas levivaid mehhaanilisi võnkumisi, mille sagedus asub vahemikus 16 Hz20 000 Hz. Helilained levivad vedelikes ja tahketes kehades niisama hästi kui gaasides (näiteks õhus). Helilainete levikut piirab üks oluline tingimus: heli edasikandumiseks peab alati olema mingi keskkond. Vaakumis heli levida ei saa, sest seal puudub elastne keskkond, mis võnkumist edasi kannaks. 26.Ideaalse gaasi mõiste.
võrdeliste laineallika kiirusega vaatleja suhtes. Doppleri efekti võib kogeda rongi möödasõidul. Rongi tekitatava heli kõrgusehk sagedus tõuseb, kui rong sõidab vaatleja suunas. 28. HELILAINED. KUULDELÄVI. VALULÄVI. HELI INTENSIIVSUS JA VALJUS. DETSIBELL. INFRA- JA ULTRAHELI Helilaine on aines levivad mehaanilised (aineosakeste paiknemise ning sellega seotult rõhu või sisepingete) võnkumised. Inimkõrvaga kuuldavaks helilaineks on võnkumised, mille sagedus asub vahemikus 16 Hz kuni umbes 20 000 Hz. Sellise sagedusega võnkumisinimetatakse akustilisteks võnkumisteks. Madalama sagedusega võnkumisi nimetatakse infrahelideks, kõrgema sagedusega võnkumisi ultrahelideks. 12 Helivaljust, millest suuremad valjused tekitavad heliaistingu asemel valuaistingu, nimetatakse valuläveks (130 dB)
annaabi.ee 
