1) jumalateenistusi hakati pidama emakeeles, tasapisi hakkas ristiusk eestlastele omaseks saama 2) Luther uskus, et laulmine aitab kogudusel jumalasõna paremini mõista, sellepärast pidid kõik kirikulised saama koguduse laulu kaasa laulda emakeeles. Gregooriuse laul oli ühislaulmiseks liiga raske või tuli seda lihtsustada. Kujunes välja luteri koraal. Luteri koraal on salmiline, oreli saatel, kindla rütmiga ja kindla helilaadiga. 17. sajandil oli Rootsi aeg ja üks hariduselu kõrgaegu. Rootsi ajal hakati talurahvale algharidust andma. 1632 avati Tartu Ülikool. Tallinnas avati gümnaasium. Tartu lähistel asutas Bengt Gottfried Forseliuse seminari, mis tegutses ainult 4 aastat, kuid andis oma aja kohta küllalti head haridust ja selle lõpetas kokku umbes 160 eesti talupoega, kelles said köstris ja kooliõpetajad. Nende ülesandeks oli maakoolides ka muusika õpetamine (kirikulaulud). 18
kaunistusi, muutes helikõrgust ja rütmi), 12 taktiline bluusivorm, 32 taktiline AABA vorm, isikupärane ja jäljendamatu tämber, sünkoop, rütmiline sving e kiikumine, madaldatud 3, 5, 7 aste, koosneb 38 mängijast, tämber iseloomulik kõla, tundlik väljenduslaad, keeruline kirjeldada, muusik püüab leida isikupärase ja jäljendamatu tämbri, omapärase tämbri annab madaldatud meloodia koos duur helilaadiga, koosseis 3-8 mängijat: ansambel, või 17 mängijat: bigbänd, koosneb meloodia- ja rütmigrupist, meloodiapillid: vask-, puupuhk- ja löökpillid, soolopillid: kornet, trompet, saksofon, klaver, klarnet, rütmigrupp klaver, kontrabass, löökpillid, kitarr (hoida tempot, lisada rütmierksust, toetada harmooniat), rütm paindlik, rütmilised elemendid sünkoop ja rütmiline sving e kiikumine (korrapärane pulss ja
Küllap iseloomustas see Smetena elu ning elukäike. Esitajate poolt oli pala aga väga hästi edasi antud ning oli kuulda, et tegemist oli professionaalse kvartetiga. Eriti alguses mängiv tsello mängis oma sooloosa nii laulvalt ning pehmelt, kui võimalik ning kõrval oli seda väga mõnus kuulata. Pala oli küll kirjutatud e-mollis kuid see ei andnud väga selgelt kõlada, kuna see oli meloodia poolest nii kontrastne, et oli raske arusaada, mis helilaadiga tegemist on. Üldkokkuvõttes mulle aga siiski meeldis pala, sest ta oli veidike unistama panev ning kõik keelpillid olid teineteisega väga heas kooskõlas.
ranges seoses ning kogu kompositsioon allub matemaatilisele loogikale. Pärdi tintinnabuli-muusika on eriliselt sissepoole pööratud, enamasti aeglaselt kulgev, heli ja vaikuse piiri kuulatav, meditatiivne. Selle muusika väljenduslaadis on lähedasi jooni varasele muusikale, ent stiil ja tehnika on täiesti originaalsed. Esmapilgul võib tintinnabuli-stiil näida lihtsa ja vähe võimalusi pakkuvana, koosnedes enamasti väga lihtsatest tonaalsetest (selgetest põhihelistikes ehk helilaadiga helitööst, mille puhul üksikud helid ja akordid sõltuvad kesksest põhihelist) meloodiatest ja kolmkõlanootidest. Ometi on just see tehnika osutunud viljakaks allikaks, millest lähtudes on Pärt kirjutanud arvukalt väga erinevaid teoseid. Klaveripala "Aliinale" (1976) oli esimene tintinnabuli-teos, ühtlasi lühim ja lihtsaim neist. Pala on kahehäälne, ülemine hääl liigub astmeliselt, alumine mööda kolmkõlanoote. Väga
Teose tekst järgib samanistlikku põhimõtet, mille kohaselt annab inimesele võimu asjade üle just nende saamisloo ja olemuse tundmine. Seose loitsimise ja samanistliku rituaaliga loob "Raua needmises" eelkõige nõiatrumm dirigendi (rituaali juhi) käes. Teose muusikalised motiivid on üksnes mõnenoodilised ja väikese ulatusega, otsekui oleksid nad pärit ürgsest regilaulust. Tegelikult on nad Tormise loodud ja seotud kunstliku helilaadiga. Kaasaegsetest relvadest kõneleva tekstiga on ühendatud moodsa kooritehnika võtteid: kõne ebamäärasel helikõrgusel, 8 karjed, klastrid, sireeni jäljendavad glissandod. See väga ekspressiivne ja võimas kooristseen on Tormise tuntumaid teoseid kogu maailmas.11 2.3 Veljo Tormis ja rahvalaul Regivärsilise rahvalaulu teemal on Tormis palju kõnelenud ja kirjutanud. 1972. aastal ilmus
annaabi.ee 
