• Standardikohase nimetusega EPS • Hinna ja kvaliteedi suhte poolest üks efektiivsemaid soojustusmaterjale • Kasutatakse nii uusehitistes kui ka vanemate ehitiste renoveerimisel • Väikese tihedusega poorne soojusisolatsioonimaterjal • Avatud mikropoorid • Erinevad andmed EPS-i leiutamise kohta • Alates 1950ndatest on peamiselt kasutatud soojusisolatsioonimaterjalina Omadused • • Hea soojapidavus • Helikindlus ja toimimine tuuletõkkena • Niiskuskindlus • Suur koormustaluvus • Püsivad mõõtmed • Mittevananev • Kasutamismugavus • Keskkonnasõbralikkus • Raskesti süttiv Tootmine • 5 etappi: • I etapp – eelpaisutus • II etapp - graanulite stabiliseerimine • III etapp – plokid vormitakse vormimisseadmes • IV etapp - vahtpolüstüreenplokkide stabiliseerimine • V etapp – tooted lõigatakse termolõikeseadmega
2.1 Korrapärase kujuga materjalid · 2.1.1 Vahtpolüstüreen Vahtpolüstüreen - standardikohase nimetusega EPS. EPS on väikese tihedusega poorne soojusisolatsioonmaterjal, mis koosneb 98% õhust. EPS soojusisolatsioonplaadid koosnevad paisutatud polüstüreeni graanulitest, mis on veeauru toimel omavahel tihedalt kokku ühendatud. EPS´i graanulid on osaliselt avatud mikropooridega, millesse vesi ei tungi, kuid veeauru liikumine nendes toimub. Omadused: hea soojapidavus, helikindlus ja toimimine tuuletõkkena, niiskuskindlus, suur koormustaluvus, püsivate mõõtmetega, mittevananev, kasutamismugavus, keskkonnasõbralik ja raskesti süttiv. Mis on EPS? http://www.estplast.ee/et/misoneps (21.09.11) · 2.1.2 Kipsplaat Kipsplaat on ehitusmaterjal, mis koosneb kahe paberikihi vahel asuvast kokkupressitud kipsist - . Kipsplaat. http://et.wikipedia.org/wiki/Kipsplaat (21.09.11) 2.2 Ebakorrapärase kujuga materjalid · 2.2
1. Töö eesmärk Vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsioonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Katsetatavad materjalid EPS A valge; EPS B sinine. Vahtpolüstüreen ehk standardikohase nimetusega EPS on kerge jäik plastvahul põhinev soojustusmaterjal. EPS plaate iseloomustavad hea soojapidavus, helikindlus ja toimimine tuuletõkkena, niiskuskindlus, suur koormustaluvus, püsivad mõõtmed, mittevananemine, raskesti süttivus, kasutamismugavus ja keskkonnasõbralikkus [1]. 3. Kasutatavad seadmed ja vahendid Nihik ja nurgik katsekehade mõõtmiseks Kaal täpsusega 0,1 g - katsekehade massi määramiseks; Hüdrauliline press - surve- ja paindetugevuse määramiseks Immutamiseks vajalikud nõud. 4. Katsemetoodikad 4.1. Mõõtmete määramine
Kuid ostes tuleb tähele panna ka seda, et ostaksite ikka vundamendi soojustamiseks mõeldud EPS-i, mitte tavalise, markeeringutega EPS60F, EPS80F, EPS100F, EPS200F. Seega peab jälle mainima, et eelnevalt tuleb korralikult materjale uurida, et vältida hilisemaid probleeme. EPS-isolatsioonimaterjalide koormustaluvus on vahemikus 50...400 kPa Plaatide kõige tavalisem suurus on 1000 x 1200 mm ja paksus vahemikus 10...500 mm EPSI omadused on järgmised: · Hea soojapidavus · Helikindlus ja toimiv tuuletõkkena · Niiskuskindlus · Suur koormus taluvus · Püsivate mõõtmetega · Mitte avanen kogu ehitise eluea kestel · Kasutamismugavus kerged, hästi lõigatavad, mürgitu ja lõhnatu, tolmuvaba. Saab katta lateksvärvi, polüuretaan- ja epoksüvaiguga · Keskkonna sõbralikkus - 100% taaskasutatav · Raskesti süttiv Estplast EPS- soojustus-materjalide kasutustemperatuur on -200°C kuni +85°C · Halb elektrijuht
tulemusel (vt. ka "Liibüa kõrbeklaas"). Tehislikult saadakse kvartsliiva, lubja ja sooda sulatamisel modifitseerivate lisandite manulusel. [1] 2. KLAASI KASUTAMINE 2.1 Klaasi funktsioonid 1.1.1 Arhitektuur Klaas on tänuväärselt atraktiivne materjal, mis annab võimaluse arhitektil luua arhitektuurseid tippteoseid. Ja seda mitte ainult esteetilises mõttes tänapäevaselt töödeldud klaas on ka oma tehniliste näitajate poolest (N: soojapidavus, helikindlus) võrreldav konkureerivate ehitusmaterjalidega. 5 Meie kliimas, kus pool aastat valitsevad pimedus ja pori, on just klaas see materjal, mis helgemaid hetki tuua võiks. Õhulisust, kergust, elegantsust ja valgust. Moodsas arhitektuuris kasutatakse enim kooslust betoon-klaas, puit-klaas või betoon-puit-klaas. Peegldav või mittepeegeldav klaaspind, värvide
tänu oma unikaalsusele ehitusmaterjalide hulgas, mistõttu suureneb selle kasutamine kaasaegse arhitektuurse lahendusega hoonetel iga aastaga. See on tänuväärselt atraktiivne materjal, mis annab võimaluse arhitektil luua arhitektuurseid tippteoseid. Ja seda mitte ainult esteetilises mõttes, sest tänapäevaselt töödeldud klaas on ka oma tehniliste näitajate poolest, mille alla kuuluvad näiteks soojapidavus ja helikindlus, võrreldav konkureerivate ehitusmaterjalidega. 1. PÕHINÕUDED JA NIISKUSE LIIGID 1.1. Põhinõuded Nagu paljudel ehitusmaterjalidel ja konstruktiivsetel osadel, on ka hüdroisolatsioonil põhinõuded. Nendeks on : · Peab olema keemiliselt püsiv ja kaitsma happelise vee eest. · Peab oleme keemiliselt püsiv teiste konstruktsioonis kasutatavete materjalide suhtes · Olema UV-kiirguse kindel(eriti just maapealsed osad) · Olema vastupidav temperatuuri muutuste suhtes
seda paljuski tänu oma unikaalsusele ehitusmaterjalide hulgas, mistõttu suureneb selle kasutamine kaasaegse arhitektuurse lahendusega hoonetel iga aastaga. See on tänuväärselt atraktiivne materjal, mis annab võimaluse arhitektil luua arhitektuurseid tippteoseid. Ja seda mitte ainult esteetilises mõttes, sest tänapäevaselt töödeldud klaas on ka oma tehniliste näitajate poolest, mille alla kuuluvad näiteks soojapidavus ja helikindlus, võrreldav konkureerivate ehitusmaterjalidega. Klaasi funktsioonid ja omadused Ulatusliku arendustöö tulemusena on klaas muutunud ehituskonstruktsiooni aktiivseks osaks, mille ülesandeks on kanda erinevaid funktsioone. Peamisteks funktsioonideks on energia säästmine, päikesekaitse, mürasummutus, turvalisus ja ohutus ning laialdased disanivõimalused. Lisaks sellele kuuluvad klaasi funktsioonide alla ka isepuhastuvus, tuletõkestus ning võimalus klaasiga kütta.
· kogu masinapargi ühtlase arengu tagamine · põimmasinate järjest ulatuslikum kasutamine mullaharimisel, külvil, väetamisel, koristusel jne · üleminek täppisviljelusele, mis aitab optimeerida väetiste, taimeksitsevahendite ja põllutöömasinate kasutamist · tootmisprotsesside juhtimisel laialdane infotehnoloogia vahendite kasutamine · paremad ergonoomilised omadused · · · · Tehnika arengut iseloomustab · suurem tootlikkus · väiksemad kaod · rohkem mugavust (nt helikindlus, ergonoomika, juhtimisseadmete paigutus, reguleeritav iste) · lihtsam juhtimine (nt infoseadmete olemasolu, juhtimislülitite koodamine) · kergem hooldamine (nt kergem juurdepääs hooldatavatele agregaatidele, hea ligipääs mootorile) · odavam ekspluateerimine (nt torkekindlad rehvid) · Probleemid · Kaasaegsete põllumajandusmasinate ja -tehnoloogiate juurutamisega kaasnevad probleemid: · masinad on kallid · masinad on keerukad ja nõuavad oskustöölisi