· Tüüp:Strateegiline pommitaja · Ehitaja:Tupolev · Pärito lumaa:NSVL · Aas ta:Esmalend 1959 Kasutusele 1962 · Tu-22 (NATO koodnimetusega Blinder - Silmaklapp, pimestaja) oli esialgu mõeldud asendama pommitajat Tu-1. TU-22 Andmed: · Max. s tardimas s :94 000 kg · Mo o to r:2X 16 000 kg tõukejõudu, RKBM VD-7M, järelpõletiga turboreaktiiv · Max. kiirus :1480 km/h · merepinnal 890 km/h · Le nnulag i:13 300 m ülehelikiirusel 18 300 m alla-helikiirusel · Le nnukaug us :5650 km max. kütusega 4900 km max. lastiga · Me e s ko nd:3: 2 pilooti, Pommitaja TU-22 Andmed: · Re lvas tus :1 sisemine relvaruum 10 000 kg max. last Kahurid: 1X 23mm NR-23 sabas AGM: Kh-22 / AS-4 Kitchen Pommid: 24X FAB-500 1X FAB-9000 · Kas utajamaad:NSVL (Venemaa), Valgevene, Iraak, Liibüa, Ukraina Põnevat: · Lennukil olid aga tõsised probleemid, mis viisid paljude õnnetusteni ning lennukeeluni
kompensatsioon Ülelaadimisega mootoritel: Kompressori tööpiirkonna pöörlemiskiirustel optimaalne kütusekogus suureneb negatiivne momendi kompensatsioon Momendi kompensatsioon Momendikompensaatori rakendumine Maksimaalpöörete piiramine Pedaali vabastamine Ajastusseade Optimaalse mootori töö saavutamiseks peab põlemine algama sobival väntvõlli pöördenurgal. Pihustuse viivitus aeg, mis kulub rõhulaine levimiseks kõrgsurvetorus (helikiirusel). Süttimise viivitus aeg, mis kulub pihustuse järgselt diislikütuse aurustumiseks ning põlemisvõimelise segu moodustamiseks põlemiskambris. Konstantsete viivituste tõttu tuleb pöörlemiskiiruse kasvades pumbas efektiivtakti alustada varem sissepritsenurk. sissepritsenurk Efektiivtakti algus kõrgsurvepumbas Rõhulaine levimine, pihusti avanemine, sissepritse algus Kütus-õhk põlemissegu moodustumine, süttimine Põlemine, väljalasketakt Ajastusseade
ületab tunduvalt helikiiruse, tekib helibarjääri ületamine. Sellega on seletatavad plahvatus- järgsed mehhaanilised tegurid. Lõhkeained toimivad erineval moel: kõrgeklassilised detoneeruvad, madala- klassilised põlevad ja süütelaengud, toimivad mõlemal viisil. Kõrgeklassilised lõhkeained detoneeruvad. Vaid nendes esineb detonatsioon. Tavaliselt kutsub detonatsiooni esile lõhkeainemassi läbiv lööklaine. Lööklaine lõhub aine aatomite vahelised molekulaarsidemed, kui umbes helikiirusel liikuv löök ainet läbib. Kõrgklassilises lõhkeaines on kütus ja oksüdeeria keemiliselt seotud, löök-laine lõhub need sidemed ning kombineerib kaks ainet ümber, mille tulemusena tekib hulgaliselt gaase. T.N.T. , ammooniumnitraat ja R.D.X. on näiteks kõrgklassi lõhkeained. Madala klassi lõhkeained ei detoneeru, nad põlevad või teevad läbi oksüdeerumise. Kuumutamisel tekitavad kütus(ed) ja oksüdant kuumust, valgust ja gaasilisi produkte. Mõned
massikulu võrrandi: m = F [(2k/(k-1)] (p1/v1) (2/k (k+1)/k) , (117) kus = p2/p1 kanali (või mahuti) väljumiskoha rõhu suhe kanali algkoha või mahuti rõhku . Seda valemit saab kasutada ka auru voolamise massikulu määramiseks. k = cp/cv väärtus võetakse tabelist. Ülekuumutatud veeaurule võib k väärtuseks võtta k=1,3, kuivale küllastatud aurule k=1,135. 7.4. Maksimaalne massikulu ja kriitiline voolamiskiirus. Gaasi käitumine alla helikiirusel voolamise ja ülehelikiirusel voolamisel on erinev. Kui voolukiirus läheneb helikiirusele, muutuvad järsult gaasi parameetrite suhted. Seetõttu nimetatakse seda kanali ristlõiget, kus voolukiirus ulatub heli levimiskiiruseni kriitiliseks ristlõikeks . Gaasi parameetreid sellises ristlõikes nimetatakse samuti kriitiliseks. Kriitiliste parameetrite väärtus oleneb gaasi iseloomust ja tema algolekust. Uurime, kuidas muutub gaasi massikulu olenevalt muutumisest (joonis 23 ). Tingimustel
ja tulemuseks on valem (8.29). Märkus. Valem (8.29), nagu ka selle teisend (8.27) kaotab füüsikalise sisu, kui allikas läheneb vastuvõtjale kiirusega, mis on võrdne helikiirusega või suurem sellest, s.t. v A v . Esimesel juhul on tulemuseks nulliga jagamine, teisel juhul saame negatiivse sageduse, millel puudub füüsikaline sisu. Tegelikkuses tähendab v A v , et allika ette tekib lööklaine, mis levib allikast kõigis suundades eemale kas helikiirusel või sellest suurema kiirusega. Laineallika läheduses võib sellel olla purustav toime, laineallikast kaugemal on see tajutav tugeva pauguna. See efekt on jälgitav näiteks siis, kui vaatlejast möödub ülehelikiirusel liikuv lennuk. 12 9. MOLEKULAARFÜÜSIKA 9.1 Statistiline ja termodünaamiline meetod makroskoopiliste nähtuste kirjeldamisel (Õppida iseseisvalt, Ü
annaabi.ee 
