Ajaloost Enne helikaartide olemasolu, oskas arvuti ainult piiksuda, ehkki suutis ta muuta piiksu sagedust ning pikkust, ei suutnud ta vahetada heli valjemaks/vaiksemaks ega teha muid helisid. Algul kasutati seda piiksumist signaali või hoiatuse märguandeks, hiljem hakati aga varajastele mängudele muusikat selle abil tegema, ehk muudeti helikõrgust ja pikkust. Firma ''Far West'' hakkas probleemile lähenema, ning leiutati Sound Blaster helikaart hilistel 80- ndatel. Too oli küll 8-bitine ja 11 kHz, ning heli küll ei olnud eriti kiita, kuid oli suur samm edasi. Helikaardid tänapäeval Tänapäeva helikaardid on palju võimsamad juba, ehk siis kuni 64 bitised. Lisaks sisemistele helikaartidele, on hakatud tegema ka välis-helikaarte millel on USB ots, ehk siis saad igalpool kaasa võtta kuhu vaja, ning näiteks LAN-Party'del väga hea kasutada. Helikaartidel on koguaeg olnud vähemalt üks väljund pesa, ehk siis kõlaritele/klappidele (indikaator...
Seda kasutati peamiselt arvuti veaolukordade teatamiseks ning hiljem ka mitmetes arvutimängudes. Esimesed PC de helikaardid ilmusid alles 1988.a., kui firma Creative Labs tõi turule Game Blasteri (12 häälse stereosüntesaatoriga C/MS), ja Ad Lib Kanadast kasutas oma helikaardis sagedusmodulatsiooniga süntesaatorit (FM sünteesi). Viimases kasutati 11- häälset Yamaha süntesaatorit YM3812. Sellest peale, kujunes FM- süntees kõigi helikaartide baastehnoloogiaks, ka ülipopulaarsel Creative Labsi helikaardil Sound Blaster (1989). Teatavas mõttes on viimane kaarditüüp muutunud kõigi kvaliteetsete helikaartide sünonüümiks. Alles viimasel ajal on FM- sünteesi troonilt kukutanud tabel ehk WT (WaveTable) süntesaatorid, mis lubavad tekitada palju loomutruuma kõlaga helindeid. 11 Heli on salvestuse seisukohast teatavasti ajas muutuv analoogsignaal ja kuni viimase
Et need kaks tegevust teineteist ei segaks, selleks ongi VRAM-il ja WRAM-il kaks sõltumatut porti, üks kuvaprotsessori ja teine RAMDAC-i jaoks. Nendel adapteritel aga, mis kasutavad ühepordilist mälu, jääb protsessorile aega täpselt niipalju, kui RAMDAC talle jätab. Järelikult mõjutab ühepordilise mäluga adapteri kuvari värskendussagedus süsteemi üldist töökiirust. Pildimälu on mitut eri sorti ja pidevalt käib töö üha uute ja paremate sortide kallal. Helikaart Helikaartide puhul hinnavahemik algab 200 kroonist ning lõpeb 20 000 krooni kandis. Kus on erinevus? Millised tehnilised kriteeriumid või vidinad panevad hinnale juurde või milliste puudumine helikaardi hinda langetab? Räägin seda kõike pigem algaja kodumuusiku ning Linuxi fänni seisukohast. Mängude mängimisega ei tegele ma absoluutselt, mistõttu gamerid peavad oma hingeabi kätte saama kusagilt mujalt. Tegelikult ei ole olemas sellist tehnilist funktsionaalsust nagu helikaart. On
6 printer. Edasi on kas kaks või rohkem USB liidest ning mõningatel integreeritud võrgukiipi omavatel emaplaatidel ka Ethernet RJ45 pistikupesa võrgukaabli jaoks. Kui plaadil on integreeritud helikaart, siis on ka harilikult kolm pistikupesa kõlarite väljundi, mikrofoni ja välise helisignaali sisendi jaoks. Kui integreeritud helikaart toetab 5.1 (6.1) heli, siis on lisaks veel 2 pistikupesa tagumiste ja keskkõlari jaoks. Eriti keerukate helikaartide korral leiame sealt ka SP/DIF optilise väljundi (või ka sisendi). Kui plaat on integreeritud graafikakiviga, leiame tagaküljelt ka standardse 15 nõelalise DSUB VGA pistikupesa monitori jaoks. Üksikutel kallitel emaplaatidel on ka integreeritud FireWire IEEE1394, mille 12 sisendit samuti plaadil paiknevad. Samas on juba modernseid emaplaate, mis nn vanamoodsaid (legacy) liideseid enam ei kasutagi. Näiteks Abiti AT7MAX emaplaadil puuduvad nii jada, rööp kui ka PS/2 liidesed
printer. Edasi on kas kaks või rohkem USB liidest ning mõningatel integreeritud võrgukiipi omavatel emaplaatidel ka Ethernet RJ45 pistikupesa võrgukaabli jaoks. Kui plaadil on integreeritud helikaart, siis on ka harilikult kolm pistikupesa kõlarite väljundi, mikrofoni ja välise helisignaali sisendi jaoks. Kui integreeritud helikaart toetab 5.1 (6.1) heli, siis on lisaks veel 2 pistikupesa tagumiste ja keskkõlari jaoks. Eriti keerukate helikaartide korral leiame sealt ka SP/DIF optilise väljundi (või ka sisendi). Kui plaat on integreeritud graafikakiviga, leiame tagaküljelt ka standardse 15– nõelalise D–SUB VGA pistikupesa monitori jaoks. Üksikutel kallitel emaplaatidel on ka integreeritud FireWire IEEE1394, mille 1–2 sisendit samuti plaadil paiknevad. Samas on juba modernseid emaplaate, mis nn vanamoodsaid (legacy) liideseid enam ei kasutagi. Näiteks Abiti AT7–MAX emaplaadil
Edastuskiirus 1GB (8 Gb/s) Kasutamine video, heli, võrgukaardid, kettakontrollerid, modemid jne. + kõrge kiirus, plug and play tugi, juhtiv kohtsiin. ühilduvus vanemate süsteemidega, maksab rohkem. 35. PCI-E liides ja selle kasutamine Intel 2004 Võeti kasutusele asendamaks PCI, PCI-X ja AGP siine v1.x: 250 MB/s v2.0: 500 MB/s v3.0: 1 GB/s (Mis tuleb aastal 2010) 32/64 Biti Kasutatakse enamasti uuemate videokaartide ja helikaartide ja kettakontrollerite kasutuseks 36. PCMCIA liides ja selle kasutamine Loodud 1990, I/O seadmete lisamiseks nagu ISA ja PCI, suuantud sülearvutitele, nüüdseks ak tavaarvutitel. PC-kaart, kaardil on palju erinevaid kasutusalasid, tõelised Plug and Play, 16biti ja 32 bitised, plussid hea kaasas kanda, hot swapping, Play & Play tugi. Miinused aeglane kiirus, pc lisamiseks vajalik lisaseade Type I võtavad arvutis ära ühe siini laiuse, flash mälud ja staatilised mälud, 3,3 mm
arvutiprogrammide juhiseid. Helisignaalide väljastamisel kõrvaklappidesse või kõlaritesse tekitatakse õhuvõnked, mida inimese kõrv tajub helina. Helikaarte kasutatakse kaasajal näiteks arvutimängudele helikomponendi lisamiseks või digitaalse muusika loomiseks. Helikaart võib olla emaplaadile integreeritud või eraldi lisakaardina, mis ühendatakse tavaliselt emaplaadi PCI, PCI Express või (vanemate helikaartide puhul) ISA siiniga. Igal helikaardil peab olema digitaal-analoogmuundur, mille abil muudetakse digitaalsed andmed analoogsignaaliks. Samuti on enamikul helikaartidel olemas analoog-digitaalmuundur, mis muudab sissetuleva helisignaali diskreetsignaaliks, võttes väikeste ajavahemike (tuhandeid kordi sekundis) tagant analoog- helisignaalist hetkväärtusi (sample). Saadud hetkväärtused viiakse digitaalsele kujule ning salvestatakse arvuti mällu, kus neid hiljem vajadusel muudetakse. 4
annaabi.ee 
