8. Energeetiline funktsioon. Valkude lagunemisel vabaneb energait (17,6 Kj/g). Nukleiinhapped. Nukleiinhapete monomeerideks on nukleotiidid. Iga nukleotiid koosneb lämmastikalusest, süsivesikust ja fosfaatrühmast. DNA- desoksüribonukleiinhape. DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA nukleotiidides on nelja tüüpi lämmastikaluseid. ( adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin). DNA molekul koosneb kahest antibakteriaalsest nukleotiidiahelast. (mis on helikaalselt keerdunud spiraaliks) (biheeliks). Lämmastikalused ühinevad komplementaarselt A=T G-=T . RNA ribonukleiinhape. RNA on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Fosfaatrühm, riboos, lämmastikalus. Kolm RNA lämmastikalust on samad, mis DNA'l, neljandaks on uratsiil. Kolme tüüpi RNA 1. Informatsiooni RNA (mRNA) informatsioon rakutuuma DNA'lt ribosoomidesse, kus selle alused sünteesitakse valgu primaarstruktuur. 2
pelliikulast Euglenophyta e eugleniidid e silmviburlased Eluvorm, enamasti: (x) monaadid; () kokkoidid; () harunemata niitjad; () hulkraksed; () koloonialised; () amöbioidsed Klorofüll: (x) a; (x) b; () c; () d Levik, enamasti: (x) magevees; () meres; () ookeani keskosades; (x) orgaanikaga reostunud veekogudes; () mullas; () jääl ja lumel Plasmamembraani all olev pelliikula koosneb: () heksagonaalsetest tselluloosist plaatidest; (x) valgulise koostisega helikaalselt paigutunud ribadest; () orgaanilisest ainest soomustest; () ränisoomustest; () amorfsest limakihist Eugleniidne liikumine: (x) raku peristaltiline motoorika mis toimub pelliikula ribade külgsuunalise nihke tagajärjel; () eugleniididele tüüpiline ujumisviis; () substraadile liibudes 7 libisevalt liikumine; () kiired äkilised liikumissuuna muutused mis on iseloomulikud eugleniididele
valkudega. Valgu monomeerid kapsiidis moodustavad kapsomeeri. Kapsiidi struktuurüksused on omavahel ühendatud mittekovalentsete sidemetega. Viiruspartiklite arv ja nende infektsioonivõime on vaid harva 1:1 vastavuses. Mitte kõik virioonid ei sisalda kogu viiruse geneetilist informatsiooni. Kapsiidi sümmeetria: 1. Helikaalne (TMV, faag M13;) TMV (Tubaka Mosaiigiviirus): 6400 nt, 2130 identset valgu subühikut pakitud helikaalselt ümber ssRNA, iga valgu subühik interakteerub 3 nt-ga. Assambleerumise ühikuks 34 subühikut. 1955. a. näitasid Fraenkel-Conrat ja Williams, et dissotseerunud valgud ja NH on võimelised spontaanselt reassambleeruma. 2. Ikosaeedriline - 12-nurkne 20 võrdkülgse kolmnurgaga hulktahukas. Näit. faag X174, adenoviirused, pikornaviirused. Kui kapsiidis on rohkem kui 60 subühikut, on kapsiid kvaasi-ekvivalentne. Viiruste ümbris ehk kest esineb peamiselt loomaviirustel.
2003 aastal oli Eestis 1 Haemophiluse infektsiooni juhtum. Class EPSILONPROTEOBACTERIA 10 Epsilonproteobakterite klassi kuulub kaks olulist helikaalsete rakkudega perekonda: Campylobacter ja Helicobacter. *Campylobacter tähendab kõverdunud pulka. Siia kuuluvad inimese ja loomade patogeenid ja ka kommensaalsed liigid. Nad on gramnegatiivsed, asporogeensed helikaalselt kõverdunud gramnegatiivsed bakterid, kes ei metaboliseeri suhkruid. Mikroaerofiilised. Rakud on erineva pikkusega: lühikesed on komakujulised ja pikad on spiraalsed. Looduses levinud taimejuuretel, reo- ja joogivees, lindude ja loomade suguteedes ja seedekanalis. Tööstusriikides on kampülobakterid sagedased enteriidi tekitajad. Tüüpliigiks nimetati Campylobacter fetus. C. fetus põhjustab veistel ja lammastel tiinuse katkemist. C
vastaspiirkonda tähistatakse + otsana, kuhu eelkõige toimub subühikute liitumine polümerisatsiooni korral. Iga aktiini molekul sisaldab Mg iooni ja ATP-d või ADP-d. Seega eksisteerivad mitmesugused aktiini vormid : ATP-G-aktiin, ADP-G-aktiin, ATP-F-aktiin ja ADP-F-aktiin. Neist levinumad on ATP-G- aktiin ja ADP-F-aktiin. Mg, K, Na ioonide juuresolekul lahuses G-aktiin polümeriseerub F-aktiini pikkadeks ahelateks ATP hüdrolüüsumisega. Monomeerid asetsevad ahelates helikaalselt. Kui lahuse ioonne jõud väheneb, siis F-aktiin depolümeriseerub. Kriitilise kontsentratsiooni mõiste ja suurus. Kriitiliseks kontsentratsiooniks nimetatakse kontsentratsiooni, mille juures polümeriseerumisel liituvate subühikute arv võrdub dissotsieerumisel vabanevate subühikute arvuga. In vivo tingimustes ~0,1 mikromolaarne. Nimetage tegureid, millest sõltub aktiini polümeriseerumine. - Ioonne jõud - Monomeeride kontsentratsioon
tähistatakse + otsana, kuhu eelkõige toimub subühikute liitumine polümerisatsiooni korral. Iga aktiini molekul sisaldab Mg iooni ja ATP-d või ADP-d. Seega eksisteerivad mitmesugused aktiini vormid : ATP-G-aktiin, ADP-G-aktiin, ATP-F-aktiin ja ADP-F-aktiin. Neist levinumad on ATP-G-aktiin ja ADP-F-aktiin. Mg, K, Na ioonide juuresolekul lahuses G-aktiin polümeriseerub F-aktiini pikkadeks ahelateks ATP hüdrolüüsumisega. Monomeerid asetsevad ahelates helikaalselt. Kui lahuse ioonne jõud väheneb, siis F-aktiin depolümeriseerub. Kriitilise kontsentratsiooni mõiste ja suurus. Kriitiliseks kontsentratsiooniks nimetatakse kontsentratsiooni, mille juures polümeriseerumisel liituvate subühikute arv võrdub dissotsieerumisel vabanevate subühikute arvuga. In vivo tingimustes ~0,1 mikromolaarne. Nimetage tegureid, millest sõltub aktiini polümeriseerumine. - Ioonne jõud - Monomeeride kontsentratsioon
Viburi paigutus 1. Monopolaarne monotrihh (Caulobacter, Vibrio) 2. Monopolaarne polütrihh (lofotrihh, Pseudomona, Thiospirillum, Helicobacter) 3. Bipolaarne monotrihh (Wolinella succinogenes) 4. Peritrihh (E. coli, Salmonella typhimurium, Bacillus subtilis, Erwinia carotovora, Proteus mirabilis) 5. Bipolaarne polütrihh (Halobacterium halobiom, Spirillum) Viburi valgud Viburi niit koosneb valgust- flagelliinist. Niidi keskel on kanal. Kokku on viburiniidis ca 20000 helikaalselt agregeerunud flagelliini monomeeri. Arhedel on viburivalgud glükosüülitud. Viburivalk on happeline - Asp ja Glu rikas. Flagelliin on struktuurilt sarnane lihaste müosiiniga. Viburi niit on konksu abil ühendatud basaalkeha külge (viburi mootor). Basaalkeha koosneb valgulistest ketastest, mis ümbritsevad telgvarrast. Viburi basaalkeha kettaid tähistatakse nende lookuste järgi, kus nad paiknevad. MS (membraanne-