· ,,Findlandia" on tema kõige kuulsam teos. Tsaikovski Tsaikovski on üks tuntuimaid vene muusikaklassikuid, puutus sageli kokku ,,Võimsa rühma" liikmetega, kuid tema looming erineb nii sisult kui ka väljenduslaadilt. Teda ei paelunud muinasjuttude kirev maailm ega vanad rahvakombed, samuti ka mitte ühiskondlikud probleemid. Tema looming on psühholoogilise sisuga, tema muusika väljendab esmajoones inimese hingelisi elamusi. Helidesse on peidetud on peidetud õnnepüüdlused ja kaotusevalu, rõõm, meeleheide jms. Tal on voolav laulev meloodia mis on tundeküllane. Sümfooniline muusika See oli talle kõige südamelähedasem. Ta on loonud üle 30 mitmesuguse sümfoonilise teose. IV, V, VI sümfooniates tulevad esile eriti hästi tema muusika iseloomulikud omadused Instrumentaalkontserdid tema kontserdites valitsevad päikesepasitelised, paiguti lausa pimestavalt rõõmuküllased meeleolud
mille tellis Vene impressaario Sergei Djagilev. Balleti aluseks on antiikkirjaniku Longose samanimeline romaan. Seda muusikat esitatakse sageli ka kahe orkestrisüidina. Ravel jõudis kirjutada kaks ooperit, neist tuntum on ,,Hispaania tund". See on buffo- laadis muusikaline komöödia. Teiseks on ühevaatuseline ooper ,,Laps ja võlumaailm", mis on lüürilis- fantastiline ooper. Muinasjuttude ja mänguasjade värvika maailma helidesse panekuks kasutas Ravel teravmeelselt ja leidlikult orkestrivärve, valis pillid, mis annavad kõige paremini edasi tegelaste karaktereid. Klaverikontserdid Ravel kirjutas peaaegu ühel ajal kaks klaverikontserti, mis jäid tema viimasteks suurvormideks. Klaverikontserdi D-duur vasakule käele, kirjutas ta pianist Paul Wittgensteinile, kes oli I maailmasõjas kaotanud parema käe. Teiseks oli Kalverikontsert G-duur, mis oli pühendatud pianist Marguerite Longile
Modest Mussorgski andis olulise panuse vene rahvusliku muusika arengusse. Tema veendumus oli, et kunst peab kajastama tegelikku elu. Nii pärinebki sageli tema teoste ainestik ajaloost. Tema helikeel oli oma aja kohta uudne ja julge, eirates rangeid harmoonia reegleid. 10. Kuidas väljendus Tsaikovski muusikas psühholoogiline suund? Millest jutustavad tema ooperid? Tsaikovski psühholoogiline suund muusikas väljendus inimese hingelise elamuse väljendamises. Helidesse on valatud õnnepüüdlused ja kaotusevalu. Ei püüa tunnetetulva tagasi hoida ega seda mõistusega vaikima sundida. Sellest, mida tundis Tsaikovski süda, kõneleb ka tema muusika. Tunnete väljendajaks on eelkõige lüüriline, tundeküllane laulev meloodia, milles võib tajuda sugulust vene romansiga. Tsaikovski VI sümfoonia ettemängimisel oli ta enda surivoodis. Kontserdisaalis olevad inimesed tunnetasid, et muusik on enda surma ette aimanud . 11
pidada muusikaliteks maalideks. Mõnikord avaldub see pealkirjades: "Leegitsev mõõk", "Ilusad indiaanlased", "Maatüdruk", "Videvik kõrbes" jne. Isegi dirigendina jäi Ellington oma suurejoonelise käitumismaneeri poolest maalijaks: kuidas ta orkestri ette astus ja mõne kindla käeliigutusega helilõuendile värvilaike jättis. See võibki tuleneda sellest, et ta tajus oma muusikat kui "mälestuste transformeerumist helidesse". Mälestused on pildid. Ellington on öelnud: "Mälestused on jazzmuusikule tähtsad. Mulle meenub, et kirjutasin kord 64-taktilise pala mälestusest, kuidas ma poisikesena oma voodil lebades kuulsin tänaval meest vilistamas ja sammude kaja kaugenemist." 6 Muusikutee alguses 1923. aastal liitus Ellington viieliikmelise kambaga, kus mängisid juba kolm tema pillimeest: Otto Hardwick-altsaksofon; Sonny Greer-trummid; ja Arthur Whetsol-
näiliselt. Nüüd ei maalinud ta enam mitte värvide, vaid helidega. Ellingtoni kompsotsioone võib pidada oma rikkalike harmoonia- ja tämbrivärvidega muusikalisteks maalideks. Mõnikord avardub see pealkirjades: ,,Leegitsev mõõk", ,,Ilusad indiaanlased", ,,Bert Williamsi portree, ,,Videvik kõrbes" jne. Ellingtoni kunstikirest võibki tuletada, et ta tajus oma muusikat kui ,,mälestuste transformeerumist helidesse" - mälestused on ju pildid. Duke Ellington on öelnud: ,,Mälestused on dzässmuusikule tähtsad. Mulle meenub, et kirjutasin kord 64-taktilise pala mälestustest, kuidas ma poisikesena oma voodis lebades kuulsin tänaval meest vilistamas ja sammude kajal kaugenemas." Ellingtoni muusika sündis läbi tema orkestri, mille kohta on öeldud ka, et see oli mitme vaimse ja muusikalise elemendi keerukas konfguratsioon. Duke Ellingtoni muusika oli
Nagu kaasa haarata . Hilisemad ooperid olid haaratud kangelastele iseloomu joonste üle toomist. a) Rigoletto sünge ärevus= Cilda õrnuse ja naiivsusega. B) Alandatud narrimine=Hertsogi hooletu lõbususele. Ooperis Rigoletto andis ta tähtsa osa orkestrile. (orkester ei olnud ainult laulu aariate saatjaks, vaid ka üks "tegelane" ooperis. On tundud : Aaria Hertsogi lauluke. Tsaikovski: Looming oli psüholoogilise sisuga, tema muusika väljendub esmajoones inimese hingelisi elamusi . Helidesse on peidetud õnnepüüdlused ja kaotusevalu., rõõm ja meeleheide, unelmad kannatused ja lein lüüriline tundeküllane ja voolavalt laulev meloodia. Kõige hingelähedasem oli sümfooniline muusika, see suudab väljendada kõike, milleks puuduvad sõnad. Tsaikovski on loonud üle 30 sümfoonilise teose. Kuulsamad sümfooniad on 4.5 ja 6 sümfoonia. Ta oli ka kuulus ooperikomponist. Nt: "Jevgeni Onegin" ja "Padaemand", Balletid: "Pähklipureja", "Luikede järv" ja "Uinuv kaunitar"
annaabi.ee 
