lamamisvoodil oma parimates eluaastates. On leitud ka ,,magavaid" sarkofaage. Etruskidel oli surnutekultus. Uskusid elusse peale surma ning seetõttu püüdsid seda võimalikult helgeks teha. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise elu kaunimat poolt- tantsu, võistlusi, pidusööke, jahiretki ja sündmusi pereringis. Tahvelmaal-puutahvel, millele on maalitud. Alus tänapäeva maalidele. Juveelikunst tipptasemel. KULD ja KLAAS Kimäär-kotka tiibadega lõvikehaga olevus.
Edukus on inimese kõige tähtsam omadus mida ta peab hoolikalt arendama. Edukus on eluks väga vajalik , et üldse elus hakkama saada. Ilma edukuseta pole mingeid võimalusigi kuidagi midagi teostada. Kui pole edukust pole tulevikku. Edukus tuleb saavutada korralikult õppides ja tähelepanelikult kõikidest asjadest osa võtta. Edukus on inimese pluss mis on talle eluks vajalik võime. Inimene kellel on suur edukus , siis tal võib olla tulevik väga helge kui ta oskab seda endajaoks helgeks teha. Tuleb olla nii vaimselt kui füüsiliselt tugev , et püsida pinnal. Kui oled kas vaimselt või füüsiliselt nõrk ei ole sul lootusti pinnal püsida ja sind tambitakse laiaks. Edukus on igal pool kasuks. Näiteks koolis käiva lapse edukus on see , et ta õpib korralikult , on viisakas , saab häid hindeid ja on korralik. Tal pole koolis pahandusi ega mingisuguseid probleeme , ta kaitseb oma kaaslasi kiusamiste eest ja on teistele toeks
Vihkamine on minuarvates kõige mõttetum asi, sest ei too see rahuldust endale ega ka teistele. See kurnab ainult inimese vaimu ja täidab selle justkui musta valgusega. Lõpuks võib inimese psühholoogia üles öelda ja vihkamine võib hakata aju tegevust juhtima. Õnneks on maailmas olemas ka andestamine, mis on vihkamise peamine ravi. Andestada poel aga kerge, kuid seda saab õppida nagu ma seda ise kogenud olen. Just andestus täidab hinge roosi lõhnaga ja muudab inimese pilku helgeks ja soojaks, mille puhul on äärmiselt mõnus saavutada selle inimesega silmside, sest sealt justkui peegeldaks tuge ning head energiat. Minu lootus oleks, et inimesed õpiks kõikjal maailmas rohkem andestama ja seeläbi muudaks maakera paremaks kohaks. Võib tekkida küsimus, et mis hoiab meid kõiki kinni vanades harjumustes ega lase proovida midagi uut ja põnevat. Nendeks teguriteks on kartus, laiskus ning mugavuse tunne juba praegusest elust. Mina aga räägiksin natukene laiskusest.
Ükstapuha milline sa oled oma hoiakutelt, eelistustelt või väljanägemiselt ikka on olemas keegi kes on valmis sind iga hinna eest vihkama. Iga inimese jaoks on olemas keegi, kelle nimel on ta võimeline kõigest ära ütlema ja ennast täielikult muutma. Sõbrad andestavad, kuid ei unusta! Tõeline sõprus on sõlm mille inglid on sidunud! Ka kõige vihmasemal hommikul teeb sõbralt tulnud kiri terve päeva helgeks! Sõpradevahelises suhtes on midagi, mida need, kes pole sõbrad, ei saa mõista. See on salakirjas. See on teises keeles. Tõeline sõber on see, kes on sinu kõrval, kui ta tegelikult peaks olema kusagil mujal. Sõbrad on suurepärane vabandus, et ükskõik milline tegevus katkestada. Osturetkel väsivad vanade sõbrannade jalad täpselt ühel ajal ja hakkavad iseenesest koos astuma lähima kohviku poole. Sõbrad teavad täpselt, kes sa tegelikult oled, nii et sul pole vaja teeselda
lest, kuidas inimesed peaksid käituma, muinasjutt", "Torm") valmisid viimased Boccaccio kirjutas, kuidas inimesed käitu- tragöödiad antiikajast pärit süzeedele ja vadki kujunes uus zanr - romantilised draamad Lugejale jääb mulje, et autor räägib Kolmandal perioodil valminud teosed on sündmustest, mis juhtusid hiljuti ja mida helgeks täienduseks varem valminud kõik mäletavad, sest ta alustab "ühel teisi- tragöödiatele - positiivsem vaade päeva hommikul...", märkimata mingit tulevikule kuupäeva. Lisaks jätab see lugejale mulje, Inimese väärtust peab Shakespear tema et ta kuulub autori lähikonda - Boccaccio tegevuse mahtu ühiskonna hüveks ei esine jutustajana, vaid vestluskaaslasena Inimene on vastandlike tunnete kogum
meedis on kindlasti tähtsad tegurid selle teose puhul. 5.Peategelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel Martin Justus on selle teose peategelane, talle on omane elupõletaja hedonistlik maailmavaade mida ta hoiab ametikohustuselt vaos ja tsivileeritult. Teose vältel areneb tal vaade Sokratesest kontektis algselt haritult mitte usklikust inimesest kes ei annu alla oma loomalikutele instinktidele , helgeks just loova inimese vaatenurgast ennast väljendava hippini. Ta kusjuures otsutabgi kirjutada Sokratesest hoopis mõistuslikust teooriast vabanedes , noore ergutava dialoogi vormiga. Ta õppib mitte olema nii sünkroonis ühiskonnaga ning saatusega. Ja elama süütunde vabana. 6. Kõrvaltegelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel Isebel on teine kõige tähtsam tegelane teoses kes ei suuda miski pärast üle elada seda,
Esmaseks keskkonnaks on kodu. Kodu tähendab lapsele vanemaid, õdesid-vendi, turvalisust ning soojust. Kodu on koht, kus rajatakse elu õnn ja õnnetus- määrates väikese inimese saatuse, mida tal tuleb kanda elu lõpuni (Paul&Grof 1997). Autori enda lapsepõlv möödus kuni viieaastasena ilma isata ja enamik aja oli hooldajaks vanaema. Viieaastasena hakkas autori ema elama koos uue elukaaslasega, kellest sai autorile kasuisa. Sealt peale muutus lapsepõlv pigem piinavaks kui helgeks. Sellega võibki kinnitada Pauli ja grofi sõnu, et kodu on koht, kus rajatakse elu õnn ja õnnetus- määrates väikese inimese saatuse, mida tal tuleb kanda elu lõpuni. Kahjuks on autor saanud kodust kaasa palju valusaid kogemusi ja mälestusi, mis elavad ka tänases päevas. Ülo Vooglaid on kirjutanud, et kodu kasvukultuuri kujundamine sõltub eelkõige kõigist seal elavaist täiskasvanuist. Enamasti kogeb laps eelkõige oma ema ja isa tõekspidamisi ja väärtusi.
Kujutab ajaloo suurkujusi „Henry IV“, „Henry V“, „Henry VI“, „Richard II“, „Richard III“. Keskendub isikute sisemiste vastuolude ja võimuvõitluse kujutamisele. On patriootlik, kui käsitleb Inglismaa ja Prantsusmaa konflikte. Teostele on omased võim ja moraal: kuidas võimul püsitakse, mis meetoditega võim saadakse? Perioodi lõppu kuulub ka „Romeo ja Julia“, nimetatakse helgeks tragöödiaks. 2. kõrgperiood: 17. sajandi esimene kümnend. Kujutab individuaalseid kangelasi, kes tõusevad müüdi tasemele üldistusjõult. Omandavad kangelasliku, erakordse mõõtme. Enamasti on üksikisik vastuolus ühiskonnaga, ühiskondlike väärtuste, tõeks- pidamistega. „Hamlet“, „Othello“, „Kuningas Lear“, „Macbeth“. Tegelased on keeruka olemusega, neid ei anna taandada heaks ja halvaks. 3
annaabi.ee 
