Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"heleroosast" - 7 õppematerjali

Toidukeemia praktikum I
4
doc

Toidukeemia praktikum I

8. katseklaasid (6 tk) 9. paberfiltrid (2 tk) 10. veevann (1 tk) 11. pipetid mahuga 1,2,3 ml (a' 1 tk) Töö käik: Rasvata loomaliha peenestada, kaaluda 100 ml keeduklaasidesse tehnilisel kaalul a' 5 grammi peenestatud liha. Üks keeduklaas lihaga panna keevale vesivannile ja klaaspulgaga pidevalt segades kuumutada 10 minutit. Kuumutamise tulemus: liha hakkas värvi muutma põhimõtteliselt kohe pärast keevale vesivannile asetamist. 10 minuti mõõdudes oli liha värvus muutunud heleroosast beezikaks. Seejärel viia nii toore kui ka kuumutatud liha proov 50 ml vee abil koonilisse kolbi. Kolvid sulgeda korkidega ja loksutada 10 min. Saadud vesiekstraktid filtrida läbi paberfiltri kahte koonilisse kolbi. Katsed toorest ja termiliselt töödeldud lihast väljaekstraheerunud valkude koguse võrdlemiseks. Katse 1 Võetakse 2 katseklaasi, ühte pipeteeritakse 5 ml kuumutatud liha ekstrakti, teise 5 ml toore liha ekstrakti

Keemia → Toidukeemia
31 allalaadimist
Nimetu
4
docx

Nimetu

SURMAVALT MÜRGISED SEENED Valge kärbseseen - Surmavalt mürgine seen, mis ei muutu kupatamisel ohutuks. Isegi väikese tüki allaneelamine põhjustab mürgisust, mis võib lõppeda surmaga. Eestis küllaltki sage seen augustist oktoobrini. Kõige rohkem aetakse valget kärbseseent segi sampinjonidega. Sampinjone eristab valgest kärbseseenest eoslehekeste värvus. Valge kärbseseen on üleni valge sealhulgas eoslehed, kuid sampinjonide eoslehtede värvus varieerub heleroosast kuni tume-punapruunideni. Roheline kärbseseen - Surmavalt mürgine seen, ka see ei muutu kupatamisel ohutuks. Isegi väikese tüki allaneelamine põhjustab mürgisust, mis võib lõppeda surmaga. Leidub rohkem Eesti lääneosas augustist oktoobrini. Roheline kärbseseen on põhjustanud kõige rohkem surmaga lõppenud seenemürgistusi maailmas. Kühmvöödik - Surmavalt mürgine seen, mis ei muutu kupatamisel ohutuks. Ka selle seene

Varia → Kategoriseerimata
8 allalaadimist
Kalade üldiseloomustus
10
doc

Kalade üldiseloomustus

Lest: väiksem kui kammeljas, ülemine pool kollakashall ja tähniline, alumine osa hele. Lesta võib praadida ja suitsutada, tihti ka kuivatatakse. Ansoovis Väike kala soojades vetes Konserve, pastasid ja essentse Heeringas Leidub palju vaikses ookeanis Enim püütud kala Hiidlest ehk paltus Lõhe 5 liiki Vaikses ookeanis, 5 Atlandi ookeanis ja 1 järvedes Kuninglõhe 80-90cm pikk ja kaalub kuni 18kg, liha on heleroosast tume oranzini Nekra ehk punane lõhe, 60-70cm pikk ja kaal, liha punane, tugeva konsistentsiga Hõbedane lõhe, 40-60cm pikk ja kuni 4,5 kg, liha punakas oranzikas Roosalõhe ehk gorbuusha, kuni 50cm pikk ja kuni 2kg, liha pudeneb tükkideks Keta, kuni 60 cm pikk ja 5-6kg, liha roosakas ja käsnjas, laguneb kergesti Järvelõhe, 20-60cm ja kuni 6kg, lihal võib olla mudamaitse Lõhemari Merikeel Sarnaneb lestaga,

Toit → Kokandus
21 allalaadimist
Referaat-kuld
5
docx

Referaat: kuld

avastasid alkeemikud. Nimetus tuleneb hapete segu omadusest reageerida metallide kuninga kullaga. Palju hiljem avastati, et keemilises mõttes on tähelepandamatu seleenhape reageerib ka kullaga ja viib kulla lahusesse. Kullaga reageerib ka kloor; tekib kuldkloriid, tähtsaim kullaühend. Kui kuldkloriidisse toimida ammoniaagiga, tekib paukkuld, mis plahvatab väga kergesti. Kuldkloriidi kasutatakse ka värviliste klaaside saamisel, sest klaasimassile lisatud kuldklorrid annab värvivarjundeid heleroosast purpurpunaseni. Punast rubiinklaasi kasutatakse fotonduses, signalisatisoonis, dekoratiivklaasina. Pärast seda, kui saksa päritoluga vene füüsik M. H. Jacobi leiutas 19. sajandi keskel galvanosteegia ja -plastika, hakati esemeid kuldama elektrivooluga. Elektrolüütiliselt on võimalik saada täiesti ühtlase paksusega kullakihti. Kihi värvus oleneb lisanditest. Kui elektrolüüdis on lisandiks vasktsüaniid, saadakse

Keemia → Keemia
35 allalaadimist
Vääriskivid
14
doc

Vääriskivid

Esineb ka valgeid, virsikuvärvi, punakaid ja rohelisi kive. Alati seostatud viljakuse, emaduse ja naiselikkuse jõuga, kaitseb ta eelkõige naissuguelundeid vastavate haiguste eest, aidates ka 6 sünnitamisel ja vähendab menstruatsioonivaevusi. Kuukivi reageerib Kuu faasidele. Paljudes kultuurides, näiteks Indias, on see püha ja maagiline atribuut. Morganiit Toonid varieeruvad jahedast heleroosast kuni sooja lõheroosani. Nimetus ameerika kollektsionääri John Pierpont Morgani järgi. Tekkinud on morganiit tuhandeid aastaid tagasi, kuid avastati esmakordselt Madagaskaril 1910. aastal. Morganiit on üsna haruldane ja teda on raske turult leida. Morganiit parandab suhtlemisoskust ja pakub kannatlikkust. Aitab vältida stressi. Aitab lõõgastuda ja saavutada elurõõmu. Aitab hingamisteede- ja südamehaiguste korral. Ravitseb ka tuberkuloosi, astmat, peapööritust. Opaal

Geograafia → Geograafia
16 allalaadimist
Püsikute õppematerjal
44
pdf

Püsikute õppematerjal

. Purpur-siilkübar (Echinaceae purpurea) Püstine, puhmjas, kõrge (60-100cm), levib risoomide abil, vili on seeme, Põhja-Ameerikast pärit Kasvukoht ­ sobib päikesepaiste, ei talu luivust ega liigniiskust Pinnas ­ vähenõudlik, sobib pea igasugune aiamuld, keskmise toitainete sisaldusega, eelistab parasniisket huumusrikast mulda, talvel katmist ei vaja Õied korvõisikud heleroosast oranzi ja punakaspruunini, õisiku keskel putkõied, mille värvus oranzikaspruunist mustjaspunaseni, õitseb juulist septembrini (kuni sügiskülmadeni). Lehed hambulised, teravsaagjad. Ka sügisel ja talvel efektne- näiteks vili. Istutada ümber ja jagada 4-6 aasta järel, rühmiti istutades jätte 30-40 cm vahekauguseks, sobib kokku Liatris Paljundamine ­ seemnetega ja puhma jagamisel Raviomadustelt immunnsüsteemi tugevdaja ja põletikuvastane.

Botaanika → Lillekasvatus
27 allalaadimist
KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused
72
doc

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

Eesti vutid on ümara kehaga, lühikese saba ja lühikese kaelaga. Selja eesosa on kõrgem, moodustades kühmu. Sulestiku põhivärvus on tuhmjas oonükspruun, tumepruunide vöötidega. Sugupooliti on sulestiku erinev värvus selgelt väljenduv alates 3. elunädalast. Isasvutil on kurgualune ja põsed pruunid, pugu ümbrus on ookerpruun, pea peal 3 kollakasvalget triipu. Hoosuled on tumepruunid, heledate vöötidega. Jalgade värvus varieerub heleroosast kuni kollakashallini. Nokk on mustjaspruun, heleda otsaga. Kloaagi ümbruse nahk on roosa. Emasvuttidel on nokaalune ja põsed helehallid, pugu ja rind hallikaspruunid tumedate tähnidega. Nokk on hallikaspruun, heledam kui isasvuttidel. Jalad on heleroosad, kloaagi ümbruse nahk sinakashall. Noorlinnud sarnanevad algul emaslindudega, sulestiku värvus on veidi ühetoonilisem. Emasvuti kehamass

Merendus → Kalakaubandus
42 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun