kaasaegsete standarditega. Gustav Klimt suri 6. veebruaril 1918. aastal. Pikka aega ei pööratud tema loomingule tähelepanu, alles alates kuuekümnendatest hakati seda tunnustama. KUNSTI JA KÄSITÖÖ KÕRGKOOL • 1876-1883 Klimt elas kuni surmani oma ema Anna (1836-1915; neiupõlvenimega Finster) korteris, mis asus aadressil VII.,36/III Westbahnstrasse. KUNSTNIKE TRIO • 1883-1892 Ernst Klimt maalis oma abikaasast Helenest (neiupõlvenimega Flöge) portree, mis asub Kunstiajaloo Muuseumi peatrepi kohal „Saksa renessansi“ lünetis. Temast paremal on tema isa Ernst Flöge portree. Klimti enda isa oli aga modelliks „Hollandi“ lüneti jaoks. Gustav Klimt, "Vana Lossiteatri (Burgtheater) interjöör", 1888, vesivärvid (Ajaloomuuseum). DEKORATSIOONID BURGTHEATERIS • 1886-1888 Vasak trepikoda. Keskmine paneel: Klimti „Teater Taorminas“. 1888. aastal avatud
Lõuna-Eestis. Ilutseb looduse keskel, mängib mõttekujutlustega, kuulab taluhääli, jälgib kaassuvitajaid ja kirjutab kõik üles oma päevikusse, mis ongi romaan minavormis päevikromaan. Kaassuvitajateks on sõber Johannese naine Jelen ja selle noorem õde Marion.Ilus Helena asub aega viivitamata kupeldama Ormussoni Marionile austajaks ja selle kattevarjus endale armukeseks.Ormusson on romaani esimeses pooles Helenest sisse võetud ega näe tema kavalat plaani mitte kohe läbi. Intellektuaalne Marion tunneb ilmselt aukartust külalise poeedi- ja maailmaparandaja- nimbuse ees. Ent see hajub varsti. Kolme tegelase suhete pöördepunktiks on stseen Liisa Savioja kirjaga. Liisa on Marioni kooliõde ja Ormussoni äsjane kaasrevolutsionäär. Teel postkontorist koju targutab Ormusson iseendaks jäämise tähtsuse üle. Liisat on korduvalt välja saadetud,
Raamat räägib juba "Kollaste lehtede aegu" romaanist tuttavatest tegelastest, kes harutavad lahti vanu keerdsõlmi, pistavad rinda uute probleemidega ning püüavad mõista oma kohta otsivat noorte põlvkonda.8 "Tants läbi rukki" (2003) Raamatu tegevus viib meid linna, kus noor ja perspektiivikas juht puutub kokku kõigi praeguse aja probleemidega. "Tants läbi rukki" leidis äramärkimist 2002. aasta romaanivõistlusel.9 "Lummetallatud rada" (2003) Raamat jutustab tublist maanaisest Helenest, kellel paraku ei olnud järeltulijaid. Aga ta ei muretsenud, et tema jäetud rada ei talla tema lapsed ja see rada kaob.10 5 http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?6538 6 http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?8659 7 http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?12309 8 http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?11964 9 http://varrak.ee/books/16/?product=21715 10 http://varrak.ee/books/9/?product=21730
ja ei olnud nõus vanematele valetama et elli koso nendega on kuigi tegelikkuses oli hoopis koos Otiga. Tiina hakkas ennast halvasti tundma ja kui ta Indrekule sauna süüa viis rääkis et tema headuse pärast on kõik tülis ott ja oskar ei saa läbi ja elli ajab nagu pöörane otti taga , kuid indrek ei osanud midagi selle peale kosta ja Tiina läks sama targalt tagasi koju. Kui tiina ühel päeval sõnnikut laotas tul itema juurde huigates Eedi ja suurustas kuidas ta oma õest Helenest ja Juulist üle on . Kuid tiina ütles et nii ei ole viisakas ja üldse õpetas kuidas on ja ei ole viisakas . Päev- päevalt käis eedi tiina juures jutustama kui too aga sattus üksi jääma tunnistas kõik oma vembud ülesse ja näitas oma arme . Ta rääkis et ta teeb krutskeid ja nüüdsest peale vaid poistele kuna tema õe Juuli juures käib Ott kellele meeldib Eedil vempe visata. Selle lause peale aga langes Tiina südamelt kivi, kuna kuigi elli kodus nutab et ei saa
maailma. "Pühajärv" impressionistlik, mõnus suvituslugu. 2. 1914-1925 looming kõrgperiood Valminud tippnovellid (uusromantism) 1) "Felix Ormusson" romaan, impressionistlik (loodus ja teisalt psühholoogiline impressionism). Vormil Felixi päevik, järg novellile "Pühajärv" samuti suvituslugu. Tegelasi kolm, Felix, Helene, Marion (õed). Keeruline armastuskolmnurk. Algul Felix armunud Helenesse. Marion Felixist sisse võetud. Felix näeb, et Helenest pole asja, pöördub Marioni poole, kes pole enam huvitatud. Helene näeb, et hakkab Felixit kaotama. Lõpuks teevad mõlemad naised Felixi lolliks. Elu ja kunsti üle mõtted. Tüüpiline tolle ajastu kultuuriga kokku puutuv noor meesterahvas. Läheb sellega aga liiale. Tuglas mõistab selle hukka. 2) Novellikogud "Saatus", "Raskuse vaim", "Hingede rändamine". Neid iseloomustab, et palju sees sümbolitegelasi, palju vastandamist. Erinevad maailmad nt
annaabi.ee 
