KANARBIK Roger Matthias Laas ja Manfred Sumberg Iseloomulikud tunnused Kanarbik kasvab 20–50 cm kõrguseks. Vars on rohkete peavarrest eemalehoiduvate tõusvate harudega. Õitseb juuli lõpust oktoobri alguseni. Õied on roosad või helelillad. See kuulub õistaimede hulka. Kasvukoht Kanarbik kasvab valgusrikastel nõmmedel, palumetsades ja rabades Euro opas ja Väike-Aasias. Ta on sisse viidud Uus-Meremaale, kus on muutunud ohtlikuks võõrliigiks, sest on hakanud kõrvale tõrjuma pärismaiseid taimi. Kanarbikupuhmad kasvavad hulgakesi koos, kasvukohas on kogu maapind tihedalt kanarbikku täis ja see teeb kanarbiku kasvukohas liikumise raskeks. Kanarbik ravimtaimena
Kannus on sirge. Kandelehekesed kinnituvad õierao keskpaika või on sellest veidi allpool. Õitseb aprillist juunini. Viljaks paljas, munajas kupar http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=181 Iseloomulikud tunnused: Lehed ainult juurmised, lehistunud vart pole, õieraod kinnituvad rosetilehtede kaenlasse. Lehed paljad, laimunajad. Abilehed narmastunud või terve servaga. Õied 1-1,5 cm pikad. Õieraod 4-10 cm pikad, kandelehekesed kinnituvad õierao keskele või allapoole. Õied helelillad, kannus 1- 1,5 mm pikk, tömp. Kõrgus 5-15 cm. Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel niitudel ja puisniitudel, lepikutes. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Märkused: Sarnane turvaskannikesele, kelle lehed on alt veidi karvased http://efloora.ut.ee/Eesti/species/5274.html Eesti taimede levikuatlas, 2005 Lõhnav kannike- Viola odorata Etümoloogia Legendi kohaselt armus Zeus kaunisse neidu nimega Io. Varjamaks teda oma armukadeda naise Hera eest, muutis ta Io lehmaks
Kanarbik paneb suhteliselt hästi vastu metsatulekahjudele ja on üks esimestest taimedest, mis põlendikul tärkab. Kanarbikupuhmad kasvavad hulgakesi koos, kasvukohas on kogu maapind tihedalt kanarbikku täis ja see teeb kanarbiku kasvukohas liikumise raskeks. Kanarbik kasvab 20–50 cm kõrguseks. Vars on rohkete peavarrest eemalehoiduvate tõusvate harudega. Õitseb juuli lõpust oktoobri alguseni. Õied on roosakad või helelillad, kaheli õiekattega ja neljatised ning on koondunud kobarjate harudega pööristesse tipmistele võrsetele lehtede kaenlasse. Kanarbiku vili on munajas madalate karvadega kaetud kupar, milles on väiksed ümmargused seemned. Valmib septembris. Ühel kanarbikupuhmal võib valmida kuni 90 000 seemet.
Kui leht taime küljest lahti tõmmata, siis enamasti jäävad rootsu külge rippuma pikad niidid. Nii et roots on tugevate soontega. Õitsemine: ★ Teeleht õitseb suve algusest kuni oktoobrini. ★ Õievars on 10–40 cm pikk, ning peenike, püstine või pisult tõusev, kaetud lidus karvadega, tugevakiuline. ★ Õisik on kuni 20 cm pikkune tähk. ★ Õied on väikesed. ★ Tolmukad õisikust eemale ulatuvad, kroonist 2-2,5 korda pikemad, noorelt helelillad, harva kollased, tolmlemise järel määrdunudkollased. ★ Taim on tuultolmleja. Vili: ★ Vili on kupar. Kupra pikkus on 2-4 cm. ★ Kupras on 8–30 umbes 1 mm suurust tumepruuni seemet. ★ Üks taim võib anda ka kuni 60 000 seemet. ★ Teeleht paljuneb kõige sagedamini seemnete abil, mida kannab oma jalgadega laiali inimene. ★ Seemnetest toituvad Eestis talvituvad linnud. ★ Seemnete kaudu on teeleht levinud üle maailma, kasvab peamiselt sillutamata teedel,
helmikpööris Heuchera ´Caramel´ 25-40 cm Juuli-okt. kreemikad Parasniiske Päikseline, huumusrikas poolvarju- muld line Hosta Hosta x hybrida ´Patriot´® 60 cm juuli-august helelillad Niiske, Poolvarju- toitainerikas line, muld varjuline Hubei ülane Anemone hupehensis `Pamina` 40-50 cm August-sept. roosakaspunane Huumusrikas Päikseline, muld poolvarju-
Tööks sobivama tõsisema ja rahulikuma õhustiku loovad punase külmemad toonid. Oma stimuleeriva efekti tõttu sobib punane ruumidesse, kus tegevus on aktiivne, nagu näiteks hall, trepikoda, köök või treeningruum. Samas ei pea sugugi kõiki seinu punaseks värvima võib luua vaid üksikuid värviaktsente. Violetne toob samuti pinna lähedale, muudab ruumi jahedaks ja ruumis viibija rahutuks. Tumedad lillad toonid loovad soliidse ja väärika meeleolu, helelillad aga soodustavad mõtiskelu ja endasse süüvimist. Hall on neutraalne värv, mis aitab rahuneda ja soodustab passiivsust. Värvid ruumis Värvi paneb elama valgus. Värvid tekivadki erineva lainepikkusega valguse peegeldumisest. Must on siis, kui valgus üldse ei peegeldu. Must neelab valgust ja tumedates toonides värvitud ruumis on vaja lisada rohkem valgust. Valge on siis, kui kõik erinevad lainepikkused peegelduvad ühe korraga.
Kasvukuju Väike kompaktse, kerakujuline ümara põõsas kasvukujuga Lehestik Tumeroheli põõsas ne Lehestik Tumerohelin Õied Helelillad, e tugevalt Õied Roosad, lõhnavad lõhnavad - Muld Leplik meelitavad mullastiku ligi liblikaid
ogadega ja kollakate õisikutega · Õitseb juuli-oktoober · Kasvab niisketel niitudel, madalsoodes, soostunud metsades ja kallastel. Põldohakas Cirsium arvense · Perekond ohakas · 40-150 cm · Lehed üsna pehmed ja väikeste ogadega, vaid mererannal ja jäätmaal võib leida teravalt torkivaid taimi (nõelohakas), kellel on lehed pisut varrele laskuvad, mistõttu vars näib lehtede alusel tiivuline. Õisikud helelillad, lõhnavad mesimagusalt. Lendkarvad sulgjalt harunenud nagu kõikidel ohakatel · Õitseb juuli-september · Kasvab põldudel, jäätmaal, niitudel, metsaservadel, mererannal Arujumikas Centaurea jacea · Perekond jumikas · 20-90 cm · Lehed kuni 2 cm laiused, teravad, pisut karvased. Üldkatis helepruun, pole tipus kuigivõrd lõhestunud · Õitseb juuni-oktoober · Kasvab niitudel ja teeservadel Rukkilill Centaurea cyanus · Perekond jumikas
chamaedry alusel tõusvad, või rootsutud, vastakud, õiekroon neljatine, s harilikult kahe rea südajasmunajad, ratasjas, ebakorrapärane, pehmete ebakorrapäraselt sinine, kaks tolmukat. karvadega. hambulise servaga. Cymbalaria Niitjad roomavad Lehed pikarootsulised, Õied helelillad, harvem muralis varred. ümarsüdajad, 5-7 valged või roosakad, hõlmised, paljad. neelus 2 kollast laiku. Hõlmad ogaterava tipuga. Mimulus x Hästi harunevad Lehed helerohelised, Kreemikaid, roosasid, hybridus püstised mahlakad elliptilised. punaseid, kollaseid, oranze
Ürtallikkress Nasturtium officinale 22. Teekummel Chamomilla recutita 23. Kurgirohi Borago officinalis Eestikeelne nimetus Aedsalvei Ladinakeelne nimetus Salvia officinalis Sugukond huulõielised Botaaniline iseloomustus igihaljas, kergesti puituv poolpõõsas, võib kasvada 60cm kõrguseks. VARS kergesti puituv LEHT tugeva lõhnaga piklik hallikasroheline sametkarva; terved või sulglõhised ÕIS valged, sinised või helelillad õied paiknevad männastena tähkades, kobarais või pööristes; SEEMNED vajavad idanemiseks valgust. Seemned idanevad 18-20°C juures 10-20 päeva vili on pähklike Ajalugu Salvei kodumaa on Vahemeremaades, seal meeldib talle kasvada eriti rannikualadel. Juba palju sajandeid hinnatakse teda ka põhjapoolses Euroopas ravim- ja vürtsitaimena. Ühes 10. saj pärit taimeraamatus on lause: ,,Miks küll surevad inimesed haigustesse, kui aias ometi kasvab salvei?"
Kasutatud kirjandus: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/267 http://www.neevaaed.ee/tooted/lilled/verev-helmikpooris-leuchtkafer1/? category=1&panel=2 1.16 Hosta(Hosta) Konkreetne liik: Võsundhosta (Hosta decorata) Taime kõrgus ja läbimõõt: kasvab 50 cm kõrguseks ja puhma läbimõõt küündib 20 cm piirimaile Taime välislaadi kirjeldus: Lehed: Lehed on nahkjad, rohelised, veidi tekstuursed, kuni 15 cm pikad, äärtel heledam kitsas rant Õied või õisikud: Õied on helelillad, vahel ka peaaegu valged Liigi eritunnused: Lehtede äärtel on kitsas valge rant Kasvukoha nõuded: Kasvab suurepäraselt varjulistel istutusaladel Kasutamine haljastuses: lehtdekoratiivse taimena, sobib nii üksikult kui ka täitetaimeks lillekompositsioonidesse Kasutatud kirjandus: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/36 http://tagatalu.blogspot.com/2014_02_01_archive.html 1.17 Liatris (Liatris) Konkreetne liik: tähkjas liatris (Liatris spicata)
dekoratiivsed on viljad Lehed rohelised, õied kollased, viljad punased, roosad, lillakad, oranzid, dekoratiivsuseks värvilised kollased, rohelised. viljad roheline, õied valged, Taime dekoratiivsuseks on harva roosakad tema sulgjad lõhised lehed roheline, valged õied roniv vorm, kaunad juurikas oranz, lehed rohelised, õied valged, harva roosakad või dekoratiivsuseks violetsed peeneharuline lehestik roheline, õied helelillad, viljad tumelillad kuni mustjad. Leidub ka valge, dekoratiivsed on kindlasti rohelise, oranzi või taime kuni 30 cm suurused kollaste viljadega sorte viljad roheline, kollased õied, lopsakad lehed ja kollased viljad rohelised õied hallikas- või sinakasroheline lehekodarik roheline, tõlvikud dekoratiivsuseks kollased kollased tõlvikud roheline, õied kollased, eelkõige on
18. saj lõppes nn poussinistide ja rubensistide vaidlus viimaste võiduga. Rubensistid soosisid mitte ainult värve, vaid ka uudsust ja spontaansust. Eespool nimetatud omadused on kõige ilmsemad Watteau loomingus. Tema maalides võlub meid meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine ühtseks nüansirohkelt maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks. Watteau armastab õrnu, sageli läbipaistvaid värvitoone, sagedasemad on roosad, helesinised, helelillad ja kuldsed toonid, kuid mitte puhta värvi laikudena, vaid peente varjunditega lõuendile kantuna. Elurõõm on tema teostes segunenud 26 õrna lüürilisuse ja melanhooliaga. Kuigi tema maalide süzeeks jäi peamiselt lõbutsev seltskond, ei samastu kunstnik oma piltide tegelastega, vaid vaatleb neid justkui nukralt või peene irooniaga kõrvalt
annaabi.ee 
