Väävel ei reageeri kulla, plaatina, joodi, lämmastiku ja väärisgaasidega. Väävli stabiilsemad oksüdatsiooniastmed on -2, 0, 4 ja 6. Oksüdeerivas keskkonnas valdab oksüdatsiooniaste 6; redutseerivas keskkonnas on oksüdatsiooniastmed -2, 0 ja 4 võrreldava stabiilsusega ja lähevad kergesti üksteiseks üle. Väävli oksiidid on happelised. Väävli vesinikühendeist tähtsaim on divesiniksulfiid, Allotroobid Kõige levinumaks allotroobiks on helekollaste kristallidena esinev rombiline väävel. See koosneb kaheksa-aatomilistest molekulidest. S8 molekule hoiavad koos suhteliselt nõrgad molekulidevahelised jõud. Seetõttu on väävel kergesti peenestatav ja esinebki ka peenekristallse pulbrina, mida kutsutakse väävliõieks. Väävlikristalli või rombilise väävli kuumutamisel ja seejärel aeglasel jahtumisel moodustuvad nõeljad kristallid, - nn monokliinse väävli kristallid. Need võivad olla ka tumekollased.
esineb peamiselt kuusel ja kadakal, kuid ei tekita kuigi suuri kahjustusi. Enamasti põhjustab haigus ainult üksikute okste või võrsete kuivamist, kusjuures ta ei esine massiliselt. • Tõrjet ei ole rakendatud. KUUSE-OKKAROOSTED • Eestis esineb kolme liiki roosteseeni perekonnast Chrysomyxa, mis tekitavad eriti nooremate kuuskede okkail kollaseid laike, põhjustades okaste kolletumist ja varisemist. • Noored kuuseokkad kattuvad juulis- augustis helekollaste eoskogumikega. Hiljem haigestunud okkad varisevad. Seene vaheperemeheks on sookail. MÄNNI-OKKAROOSTED • Haigus esineb noorte mändide okkail nii taimlates, männikultuurides kui ka looduslikult uuenenud noorendikes. Kevadel ilmuvad nakatunud okkaile kahvatukollakad põiekesed-roosteseene kevised. Eestis on haigus väga sagedane, kuid ei tekita erilist kahjustust. Haigestunud okkad paranevad ja ainsaks haiguse tagajärjeks on taime kasvu
Väävel ei reageeri kulla, plaatina, joodi, lämmastiku ja väärisgaasidega. Väävli stabiilsemad oksüdatsiooniastmed on -2, 0, 4 ja 6. Oksüdeerivas keskkonnas valdab oksüdatsiooniaste 6; redutseerivas keskkonnas on oksüdatsiooniastmed -2, 0 ja 4 võrreldava stabiilsusega ja lähevad kergesti üksteiseks üle. Väävli oksiidid on happelised. Väävli vesinikühendeist tähtsaim on divesiniksulfiid, Allotroobid Kõige levinumaks allotroobiks on helekollaste kristallidena esinev rombiline väävel. See koosneb kaheksa-aatomilistest molekulidest. S8 molekule hoiavad koos suhteliselt nõrgad molekulidevahelised jõud. Seetõttu on väävel kergesti peenestatav ja esinebki ka peenekristallse pulbrina, mida kutsutakse väävliõieks. Väävlikristalli või rombilise väävli kuumutamisel ja seejärel aeglasel jahtumisel moodustuvad nõeljad kristallid, - nn monokliinse väävli kristallid. Need võivad olla ka tumekollased.
· Muld: Fosforitarve- väga suur, kaaliumitarve- suur · Planeeritav saak 4 t/ha 2 Bioloogilised iseärasused Terade lõhn ja värvus. Linnaseotra ehk õlleotra kasvatatakse linnase tootmiseks. Õlle valmistamiseks kasutatav oder peab olema koristatud õigeaegselt, võimalikult enne suuremaid vihmu. Õlleoder peab olema terve (haigustest kahjustamata), läikiv, helekollaste, kollaste või hallikaskollaste sõkaldega ja normaalse lõhnaga (ei ole lubatud kopitus-, linnase- ega muu võõras lõhn ) Õlleoder ei tohi olla kuumenenud. Terade niiskus. Kvaliteetne tera ei tohi olla liiga kuiv ega ka niiske. Ülekuivatatud vili nõuab ettenähtust pikemat aega leotamiseks, liiga suur niiskus aga võib rikkuda säilimist ja seega ka idanevust. Meie tingimustes ei tohi odraterade niiskus olla suurem kui 15% ja väiksem kui 11%
gangreeni ravis. Võetakse suvaliselt mitu peotäit ühe vanni kohta. Korratakse valude ja vaevuste kadumiseni. Varemerohuürti 2 osa, saialilleõisi 1 osa, linnurohuürti 1 osa. Seda seguteed võetakse 1 teelusikatäis klaasi keeva vee kohta, lastakse mõni minut tõmmata ja juuakse 1/3 klaasi söögi alla 3 korda päevas. On aidanud mao- ja sooltehädade korral. Rahvameditsiinis on kasutatud mao loiduse, soolte lõtvuse, sapi- ja maksahaiguste puhul. Vereurmarohi Helekollaste õite ja orani mahlaga väärtuslik ravimtaim. Tänapäeval peetakse teda küll mürgiseks taimeks, aga mõistlikul tarvitamisel on saadud väga häid tulemusi, eriti maksahaiguste korral. Võtta teelusikatäis vereurmarohuürti (värsket taime või ka kuivatatut) klaasi keeva vee kohta, jahutada ja juua lonkshaaval klaas päevas. On aidanud maksahaiguste vastu. Maitseks lisada mett (ka toime tugevdamiseks). Kindlasti vajalik arstlik kontroll. Vereurmarohuürt, kibuvitsamarjad, koirohuürt
Kasutamine kasvatatakse marjade saamiseks Sordid Märkused paljuneb hästi vegetatiivselt MUST SÕSTAR Päritolu Euroopa põhja- ja keskosa, Kaukaasia, Lääne- ja Kesk-Siber, Kesk-Aasia, Mongoolia Kõrgus 1-1,5 m Kasvukuju püstine või laiuv põõsas Võrsed vanad oksad pruunid, noored võrsed valkjasrohelised, karvased munajad, tömbi tipuga, 0,4-0,9 cm pikad, rohekas- kuni punakaspruunid, punga kattesoomused helekollaste Pungad näärmetäppidega, ripsmelised sõrmroodsed vahelduvad lihtlehed. 3-5 teravatipulise hõlmaga, kuni 8 cm pikad ja 10 cm laiad, südaja alusega, alt roodude kohalt karvased ja kollaste lõhnavate näärmetäppidega, mis on nähtavad vaid värskel lehel. Leheroots Lehed peaaegu lehelaba pikkune, karvane, näärmetäppidega õied väikesed, lillakaspunased, paiknevad hõredates, kuni 8 cm pikkustes rippuvates kobarates Õied
Õied tumepunased. Õitseb juulis- augustis. Spiraea japonica 'Froebelii' puhkevad lehed rohekaspunased, suvel tumerohelised, sügisvärv pruunikaspunane. Õied purpurpunased. Õitseb juulis-augustis. Spiraea japonica 'Green Carpet' väikeste, kuni 1 cm pikkuste õrnade lehtedega pinnakatja, kõrgus kuni 0,2 m. Õied väikesed, tumeroosad. Õitseb juulis-augustis. Spiraea japonica 'Golden Carpet' väikeste, kuni 1 cm pikkuste õrnade helekollaste lehtedega pinnakatja, kõrgus kuni 0,1 m. Õied väikesed, tumeroosad. Õitseb juulis-augustis. Kollane lehevärvus on kõige intensiivsem päiksepaistelisel kasvukohal ja see kehtib kõigi jaapani enela kollaselehiste sortide kohta. Spiraea japonica 'Goldflame' lehed puhkedes oranzikaskollased, suve algul kuldkollased, hiljem rohekaskollased. Õied roosakaspunased. Õitseb juulis-augustis. Sügisvärvus oranzikaspunane.
'Sensation' puhkeb õide pisut hiljem kui teised sordid ja on väga dekoratiivne. Roosades toonides alustab õitsemist täidisõieline 'Krassavitsa Moskvõ'. Põõsale annavad alguses tooni lillakasroosad õiepungad. Puhkenud valged õied on heleroosa varjundi ja tugeva lõhnaga. Soojal kevadel hakkab põõsas õitsema mai lõpul ning teed seda kaua rikkalikult. Lääne-Euroopas tuntakse sorti 'Beauty of Moscow' nime all. Omapärane, kuid väga vähe levinud on esimene helekollaste lõhnavate õitega sirelisort 'Primrose', mis on saadud juba 1949. aastal. Põõsas on eriti ilus puhkemise aegu, kuumal kevadel pleekuvad õied päiksepaistelisel kasvupaigal kiiresti valgeks. Kollasekirjude lehtedeta 'Aucubaefolia' on silmatorkavalt kena lehestikuga, kuid sisemaal õrnuke. See sort sobib Lääne-Eestisse, saartele ja linna soojemasse mikrokliimasse (Sander, 2011). 4.21.2. Kirjeldus Eesti kasvab enamasti põõsana, kui Läänemaades kujundatakse tüvipuuks. Õiepöörised
annaabi.ee 
