Eesti keele arvestuse kordamisleht Veaohtlikke sõnu: Asfalt - asfaldi asfalti forsseerima kompromiss Interjöör karussell absurdne Simultaan intervjuu defekt Plokk (ehitusdetail) prestiizne represseerima Blokk (ühendus) konstateerima sveitser belletri´stika kompetentne silling (ilukirjandus) satäänblond zlott harras satäänriie siffer helama (helisema) blamaaz zürii ädal (noor rohi) kooperatiiv sedööver hepik (p irtsakas) psühholoogia eunuhh hiirukas (hiirhall) psüühika hospidal/hospital revisjon kotlet diskussioon materialism taburet reziim renessanss menuett balanss allianss (riikide ühendus) tualett absoluutne sansoon (rahvalaulu liik) ballett stend
midagi kutsub ja hüüab ja huikab. tasahilju ehk kesk müha. auravad, ilmatu suured tunglad. Südames midagi salaja tärkab, Voolad mööda kaljuseina, Ja, härmardades, vaikuse hõlmadest paisuvat, vallale püüdvat, kastes sammalt, haljast heina, siis valgub rahu, õrnana ujuna, midagi õrnasti hüüdvat joodad lilled, õnnerohud, nii mahedatel helinatel, hellana hinge helama ärkab. täidad loigud, sood ja lohud. taevale, merele, maale alla. Hoovad koopast mäe veerus, Öö laul Tusk keerled tasa jõekeerus, Tummana, Väsinud nii olen, uinuda, mööda kaldast üle haua, varjude sumedal tiivul, rahu, rahu isuksin, tasa vulisedes kaua. üle uinuva maa,
kaugete kinkude takka, kaugete metsade takka midagi kutsub ja hüüab ja huikab. Taevas sätendab, särab ja selgub õlimets, aasade kohal, õitseval, lõhnaval luhal tundmatut puhmastes huljub ja pelgub. Midagi helendab, helgib ja tuikab kaugete kinkude takka, kaugete metsade takka midagi kutsub ja hüüab ja huikab. Südames midagi salaja tärkab, paisuvat, vallale püüdvat, midagi õrnasti hüüdvat hellana hinge helama ärkab. Villem Grünthal-Ridala Enne ja nüüd Sa olid kaua väikene laps ja mõistmata unistaja. Tõtt, häädust ja ilu sa ihkasid ja kauguses kutsuvat kaja. Nüüd oled sa tõsine võitleja, kaed elumurele silma, näed ilma hädade lõpmatust ja valude vaevatut ilma. Su sõber kui sätendav päikene jäi kauguse võlvis öö varju. Teed üles ei leidnud hing väikene,
"Sinine kari". Kevade tunne Midagi helendab, helgib ja tuikab kaugete kinkude takka, kaugete metsade takka midagi kutsub ja hüüab ja huikab. Taevas sätendab, särab ja selgub õilmetes, aasade kohal, õitsval, lõhnaval luhal tundmatut puhmastes huljub ja pelgub. Midagi helendab, helgib ja tuikab kaugete kinkude takka, kaugete metsade takka midagi kutsub ja hüüab ja huikab. Südames midagi salaja tärkab, paisuvat, vallale püüdvat, midagi õrnasti hüüdvat hellana hinge helama ärkab. Luuletus ´´Kevade tunne´´ - iga kevad äratab hinges inimestel uue lootuse, armastuse ja annab jõudu edasi elada. Luuletaja on selle tunde pannud tärkava looduse ja helendava taeva pildina kirja. *** *** *** Marie Under Marie Under (Marie Hacker, Marie Adson) -- (1883-1980) luuletaja, keda on nimetatud eesti luule hingeks, eesti suurtest naisluuletajatest on temaga võrreldav Betti Alver. Ta
h kirjutamine sõna algul on traditsioonipärane, kuigi häälduses ei ole see nõutav. Nt habras, hagijas, haigutama, hajameelne, halastama, haljas, hangeldama, hani, hanguma, harras, harrastama, herilane, hernes, hirnuma, hubane, hulkuma, hunnik, hurtsik, huugama, hõre, hõõguma, hõõruma, hämar, härdalt, hütt. On sõnapaare, kus h eristab kirjas samasuguse hääldusega sõnu (homo foone): haar aar hei ei haare aare heit eit hagu agu helama elama hai ai higi igi- hais ais hiilid iilid hala ala hind ind hale ale hirv irv halg alg- hoiatus oiatus hall (halla) all hoid oid hallikas allikas hoie oie haru aru hoos (hoog) oos `vallseljak' harutama arutama hurm urm `veri' harv arv hõng õng hea ea (iga) hädal ädal Lühikesed sulghäälikud Lühikesed sulghäälikud kirjutatakse b, d, g, pikad p, t, k, ülipikad pp, tt, kk:
· astmevahelduseta kahe- ja enamasilbilise tüvega verbid · kolm põhitüüpi: elama, tulema, tegelema PÕHITÜÜP ELAMA · elama-elada-elan-elasin-elanud-elatakse-elatud · AV-ta kahe ja enamasilbilise tüvega verbid. Välja arvatud olema, tulema, panema, surema, pesema, kusema ja minema ning häälikuühendiga ele- lõppevad ma-infinitiivi tüvege verbid. · Aduma, ajuma, anuma, asima, avama, evima, hangema, hajuma, halama, harima, helama, hundima, ihuma, imama, imema, jagama, jaguma, jamama, jorama, jubima, järama, kahima, kajama, kasima, kebima, kerima, kiduma, kihama, kilama, kirema, kiruma, kisama, klanima, klobima, kobama, kogema, koguma, kohuma, kolama, kolima jne · Ajama: aetakse, aeti, aetud, aetakse · Julgema: julgetakse e juletakse, julgeti e juleti, julgetavat e juletavat, julgetud e juletud Alltüüp SIBLIMA · Siblima-siblida-siblin-siblisin-siblinud-siblitakse-siblitud
Nt habras, hagijas, haigutama, hajameelne, halastama, haljas, hangeldama, hani, hanguma, harras, harrastama, herilane, hernes, hirnuma, hubane, hulkuma, hunnik, hurtsik, huugama, hõre, hõõguma, hõõruma, hämar, härdalt, hütt. On sõnapaare, kus h eristab kirjas samasuguse hääldusega sõnu (homofoone): haar aar hei ei haare aare heit eit hagu agu helama elama hai ai higi igi- hais ais hiilid iilid hala ala hind ind hale ale hirv irv halg alg- hoiatus oiatus hall (halla) all hoid oid hallikas allikas hoie oie haru aru hoos (hoog) oos `vallseljak' harutama arutama hurm urm `veri' harv arv hõng õng hea ea (iga) hädal ädal i ja j