Ökoloogiline jalajälg: eluviisi jätkusuutlikkuse näidik Sisukord Algus ja olemus. Piirid ja puudused. Ökojalajälje standard. Globaalsed hektarid ja kaalukordajad. Topeltarvestus. Riikide ökojalajälg. Eesti koht maailmas. Eesti ökoloogilise jalajälje ,,kalkulaator,, . Algus ja olemus. 1990.aastate algul USA-s lõid piirkondliku planeerimise spetsialistid William E. Rees ja Mathis Wackernagel ökoloogilise jalajälje meetodi, mis mõõdab ühteaegu nii inimtegevuse nõudlust erilaadsete ökosüsteemi teenuste järele kui ka neid teenuseid pakkuvat looduskapitali. Ökojalajälg käsitleb just neid ökosüsteemi
tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatest gaasidelt.Põhjused: tööstused, jäätmemajandus, energia tootmine, metsaraie. Lahendus: kasutada taastuvaid energiaallikad, aerosoolide kasutamise vähendamine, vähendada autokütuste põletamist, vanad külmikud viia jäätmejaama. 2. Eesti ökoloogolised kitsaskohad ongi enamjaolt seotud põlevkivi kaevandamise või põletamisega. Maa-aluse kaevandamisega on kasutuskõlbmatuks muudetud mitmekümned tuhanded hektarid. Kaasnevad põlevkivi põletamisega tuhamäed. Suurt saastet tekitab elektrijaamate korstendest väljuv lendtuhk.95% Eestis toodetakse elektrit põlevkivist. Saaste vähendamiseks tuleb piirata kaevandamist, sellel põhinevat elektritootmist. Peaks kasutusele võtma taastuvaid energiaallikaid. 3. Bioloogoline mitmekesisus ehk bioversiteed on kõigi antud alal leiduvate geenide, liikide, ökosüsteemide kogusumma. Iseloomustab maakera taimede, loomade, seente ja
Viljelemine kultuurrohumaana võib tulla kõne alla ka ilma kuivenduseta, kui kasutatakse neile sobiva koostisega heintaimede segu. Rohumaana kasutamisel ei vaja need mullad üldjuhul kuivendamist ja kaetus rohukamaraga tagab iga-aastase küllaldase rikastumise orgaanilise ainega ning huumuskatte struktuurse paranemise. [2] [3] Põllumassiivi metsastamine Valdav osa põllumaast koosneb gleistunud leetjast mullast ja gleistumistunnustega näivleetunud mullast. Lisaks mõned hektarid gleistunud näivleetunud mulda, leostunud- ja leetjat gleimulda. Juhul kui tegu oleks metsaga, siis neil muldadel esineksid järgmised metsakasvukohatüübid: naadi, jänesekapsa-mustika, osja, tarna, angervaksa ja sõnajala. Gleistunud leetjatel muldadel kasvavad metsad kuuluvad naadi kasvukohatüüpi. Tegemist oleks kõrge tootlikkusega salu- ja laanemetsadega. Puistutest domineeriksid kuusikud ja männikud, niiskematel muldadel on ülekaalus kaasikud ja kuuse-lehtpuu segametsad. Hõredas
Tänu neile kraavidele maad kuivenesid ja sealsetele aladele loodi uudismaa, mis võeti kasutusele karja- ja heinamaadena. Ümberkaudsed metsad kuivenesid samuti. Kõik oli hästi. 2.2.2. Kobraste elutegevuse tagajärjel aset leidnud muutused. Praeguseks on Arussaare oja käärul paiknenud männinoorendikust alles jäänud vaid kuivanud tüved, mis enam kaua püsti ei seisa. Endistest heinamaadest on saanud võsastikud. Kobraste elutegevuse tulemusena on kümned hektarid metsa üle ujutatud. Hetkel ei toimu sellel alal mingit inimeste poolset majandustegevust. Kraavi ümbruses olevaid alasid kasutatakse ikka veel karja- ja heinamaadena. Suurele kraavile on asunud elama koprad. Ümberkaudsetes metsades toimub suur majanduslik tegevus, nimelt tegutsevad seal metsamehed. Siiski tundub, et kopraid see eriti ei häiri. 2.2.3. Arvatav alade tulevik. Arussaare ojal ei tule ilmselt enam suuri muutusi ja ei usu, et inimenegi sinna vahele segab.
Kui progresseeruv tuli jõuab lamedale pinnamoele võib leegi kõrgus neljakordistuda, kui tuli jõuab lainelisele pinnamoele võib uuesti leegi kõrgus, neljakordistuda. Teisiti, 1 meetri kõrgune leek künka all võib muutuda 4 meetriliseks, ning üles ronides 16meetriliseks. Kuigi leegi kõrgus sõltub kütuse olemasolust, võib ka väiksest põõsatulest kasvada kontrollimatuks tuleks. MÄRKIMISVÄÄRSED METSATULEKAHJUD TULI ASUKOHT HEKTARID KUUPÄEV SURMAD VARA Must neljapäev Victoria 5 milj. Ha 6. veebruar 1851 ~12 1 milj. Lammast Punane teisipäev Victoria 260,000 ha 1. veebruar 1898 12 2000 maja 1926 tulekahi Victoria Veebruar-Märts 60 Must reede Victoria 2. milj ha Dets. 1938- jan. 71 3700 1939 1944 tulekahi Victoria ~1.milj. Ha 14.jan- 14
Inventeerimise tulemustena selgus, et Halliste puisniidu säilinud osa suurus on 23 ha, mis oli parimas seisundis, Tõramaa puisniidul (21 ha) (Suurkask, 1996). Halliste puisniidu korrashoiuks on Soomaa rahvuspark korraldanud alates 1994. a. mitmeid talguid. Riikliku Looduskaitsekeskuse seire ja teadustöö spetsialisti Gunnar Seini suulistel andmetel pole talgute raames tehtavate tööde maht olnud kuigi suur. Selliselt suudetakse taastada või hooldada vaid mõned hektarid ning antakse suhteliselt väike panus luhtade taastamisele või säilitamisele. Aasta-aastalt on tõusnud riigipoolne rahaline toetus luhtade hooldamiseks, vahendeid selleks saadakse veel Euroopa Liidu keskkonnaprogrammi LIFE kaudu. Uurimisala erinevaid osi võrreldes, on keskosas toimunud metsastumine kiiremini ilmselt seetõttu, et seda osa ei ole peetud looduskaitselistest seisukohast nii väärtuslikuks, kui Halliste
seenhaiguste ja putukkahjustuste levikuks ning on kooskõlas metsa säästliku kasutamise põhimõtetega. Uue metsaseaduse projektis ja kaasnevates õigusaktides on bioloogilise mitmekesisuse tõhustamiseks vähendatud lubatud lageraielankide suurust ning täpsustatud, mil viisil metsa majandada Tehtud on mitmed üleriigilised inventuurid (vääriselupaigad, kaitsealade võrgustik) ja kaitse alla võetud ja võtmisel tuhanded hektarid metsamaad. Kui sajandeid olid põlislaaned, kust puid ei raiutud kauguse, kättesaadavuse pärast ja säilisid ürgsena, siis tänapäeva tehnikale pole miski takistuseks. Seepärast ongi meil määratud metsad, mida kasutatakse majandusmetsadena põhiliselt puidu saamiseks, millele seatud kasutusreeglid ja kus jälgitakse juurdekasvu ja kasutuse õigeid vahekordi ning kaitstavad metsad, mida hoitakse nende arengusse vähem või rohkem sekkumatta, kust peamiseks eesmärgiks pole puitu saada...
annaabi.ee 
