7.saj.lõpp müntide vermimise algus Aigina saarel 7.sajII pool-6.saj alg. Kypselose ja Periandrose türannia Korinthoses 7/6.saj. lüürika teke, Archilochos, Sappho, Alkaios jt. Umb.630 Kyloni vandenõu Athenais 621 Drakoni seadused 594 Soloni reformid Umb. 560-527 Peisistratose türannia Athenais 6/5.saj. ajalookirjutuse algus, logograafid – Hekataios jt. 510 Hippiase pagendamine Athenaist, demokraatia algus 509 Kleisthenese reformid ___________________________________________________________________________ 5.-4.saj. klassikaline ajajärk 500-449 Kreeka-Pärsia sõjad 494 Mileetose purustamine pärslaste poolt 492 pärslaste I sõjaretk Mardoniose juhtimisel 490 pärslaste II sõjaretk. Marathoni lahing
hõime. Peagi nim nii kõiki Euroopa barbareid, kes elasid Alpidest põhja pool. Muinasaegadel kuulusid keldi keeli rääkivate rahvaste sekka gallid, belgid, keltibeerid, lusitaanid, galaadid, muistsed britid ja iirlased. Galaatiaks nimetati al 8. saj Väike-Aasia ps piirkonda, kuhu keldid rändasid. Galicia keltide piirkond Pürenee ps-l, keltibeerid. 2. Kirjalikud ja arheoloogilised allikad. Kirjalikud allikad: Hekataios Mileetosest kirjutas 6.5. saj keltidest. Herodotos võttis kasutusele keltide mõiste, keltoi varjatud kr k. Kreeklaste jaoks olid keldid Massilia- tagused inimesed. Roomlased kasutasid sõna celtae (Caesar). Vergilius kirjeldas kelte pikakasvuliste ja heledapäistena, Polybios aga lühikeste ja tumedapäistena. Kuna keldid ise ei kasutanud kirja, on Caesari jt kirjapandu ühepoolne ülevaade sündmustest
Neist enamik oli pärit Jooniast (tänapäeva Türgi läänerannik ja saared). Kirjutati kohalikke kroonikaid, linnade asutamislugusid, valitsevate perekondade genealoogiaid, üksikute hõimude tavasid ja kombeid, millest on säilinud vaid katkendid ja pealkirjad. 34. Kes olid logograafid? Logograafid, sõna-sõnalises tõlkes jutukirjutajad, olid enne Herodotose aega (5. saj eKr) tegutsenud ajalookirjutajad. Üheks olulisemaks logograafiks oli Hekataios Mileetosest, kes tegi esimesena katse lahutada müütiline ja ajalooline minevik. 35. Nimeta Herodotose ajalookirjutuse üldisi põhimõtteid, iseloomusta tema teose ,,Historiai" keskset konflikti ja struktuuri. Herodotos lähtus autopsia printsiibist, mis tähendab, et ta eelistas kirjutada sellest, mida oli ise oma silmaga näinud. Ehk siis reisis ka ise palju, nt ka Egiptuses ja Lähis- Idas. Ta toetus suulisele traditsioonile, mainides mitmeid logograafe (ehk
Enamik pärit Jooniast (tänapäeva Türgi läänerannik ja saared) Kohalikud kroonikad, linnade asutamislood, valitsevate perekondade geneaoloogiad, üksikute hõimude tavad ja kombed ,,Eepika proosas" Säilinud vaid katkendid ja pealkirjad 35. Kes olid logograafid? Logograafid teistele inimestele kõnede kirjutajad (sofistid, võõramaalased, kohati ka kuulsad kõnemehed) Kadmos (6. saj, v-o müütiline), Akusilaos (6. saj) Hekataios Mileetosest (6.5. saj): Geneaologiai: esimene katse lahutada müütilist ja ajaloolist minevikku. Hellanikos (5. saj), Pherekydes (5. saj), Stesimbrotos (5. saj), Xanthos (5. saj) ,,Suured ajaloolased" Herodotos (5. saj) Thukydides (5.4. saj) Xenophon (5.4. saj) Kõik elasid suurema osa elust pagenduse 36. Nimeta Herodotose ajalookirjutuse üldisi põhimõtteid, iseloomusta tema teose ,,Historiai" keskset konflikti ja struktuuri. 37
juttu. Hesiodos päästab sellest mustast august. Demos ehk rahvas kui tervikkogukond. Polises oli agoraa. Seal toimuvad koosolekud, kus kõik vabad mehed tulevad kokku. Nende heakskiit on oluline lõppotsuse kujunemisel. Iga kogukonna eesotsas on basileus, kes võib olla nii ülik kui ka kuningas. Muud allikad. Ajaloolised teosed algavad 5.saj. Ajalookirjutamine asi alguse kangelasajaloo kirjutamisest ja Pärsia sõdadest. Kirjutajad oli logograafid. Üks kuulsamaid on Hekataios. Esiteks tegi ta maakirjeldusi, tegi Vahemeremaadele ringi peale ja siis ta kirjutas ka kangelaste genealoogiad. Aga tema teoseid ei ole säilinud nagu mitte ühegi teise logograafi omi. Herodotose "Historia" oli kirjutatud Pärsia sõdadest, see oli nagu uurimustöö. Tegi Pärsia sõdadele väga põhjaliku eelloo, rääkis kuidas see konflikt üldse tekkis. Ta jutustab ka suulisest pärimusest tulevaid lugusid arhailisest perioodist. Ta näitab ka kreeklaste müstika ja ennete värki
kosmogooniat, gnoseoloogiat, loogikat, eetikat poliitikat, pedagoogikat, matemaatikat, füüsikat, bioloogiat, antropoloogiat, meditsiini, psühholoogiat, filoloogiat jne. Demokritose koolis viljeletakse edaspidi selle süsteemi üksikuid aspekte. Abdera filosoofiakool eksisteeris üle saja aasta. Vanimad tunnistused mainivad järgmisi abderiite: Nessas, Metrodoros Chioselt, Diogenes Smürnast, Anaxarchos, Hekataios Abderast, Apollodoros, Nausiphanes, Diotimos, Bion Abderast, Bolos. Tuntuim nendest on Metrodoros Chioselt. Demokritose koolkonnast kasvas välja veel skeptitsismi rajaja Pyrrhon Elisest. Peale Demokritost juhtisid Abdera filosoofiakooli Nessas, Metrodoros, Diogenes ja Anaxarchos. Meos, Indrek. Antiikfilosoofia. Tallinn : Koolibri, 2000. lk. 48 75 http://www.hot.ee/indrme/platon.htm http://www.hot.ee/indrme/aristote.htm Platon (427 347 eKr) oli põline ateenlane
1097. Lk. 379 Pürroonik -- Pürroni õpetuse pooldaja -- Pürron (378-- 288 e. m. a.) -- kreeka filosoof, skeptitsismi isa; väitis, et voorustest on tähtsaim hingeline tasakaal. Lk. 383 Anaksagoras (500 [?]--428 e. m. a.) -- kreeka materialistlik filosoof, õpetas, et mateeria koosneb lõpmatult paljudest ning lõpmata väikestest ühesugustest elementidest. Lk. 384 Kerkidas -- Megalopolisest (linn Vana-Kreekas, Arkaa-dias) pärinev luuletaja, ajaloos tuntud kohaliku seaduseandjana. Lk. 385 Hekataios (IV s. e. m. a.) -- Aleksander Suure historio-graaf. Olümpos (VII s. e. m. a. [?]) -- muistendlik früiigia laulik ning flöödimängija. Lk. 386 «Biton kandis tervet härga oma õlgadel!» -- Autor (või Gringoire) on segi ajanud kaks kreeka müüti. Biton ja Kleobis rakendusid vankri ette, et viia oma ema preestri-tar Küdippe jumalatar Hera templisse. Kui siis tema jumalatarilt oma poegadele seda palus, mis inimestel* kõige parem oleks, uinusid vennaksed magama ega ärganud enam
annaabi.ee 
