Becki sõnul on globaliseerumine vähendanud nii riikide, kui ka riigi kodanike suveräänsust ehk iseseisvust. Samuti muudab globaliseerumine turgu vähem riigist sõltuvaks ning kohustab riiki jägima pigem rahvusvahelisi tavasid. Samuti võib globaliseerumine endaga kaasa tuua nt kapitali väljavoolu või kapitali ümberpaigutamist, mis võivad kõigutada riigi majanduslikku turvalisust. Tihti on globaliseerumisest tulenevalt vähenenud riigi võimekus toetada rakendamata tööjõudu, heitunuid ning invaliide või vähenenud riigipoolne toetus avalikele hüvedele nagu haridus ja tervishoid. Hea näide on USA, kus varasemalt on jäätud tervise ja tervisekindlustuse eest hoolitsemine inimeste enda mureks. b) Becki sõnul on inimesed muutunud individuaalsemateks- näiteks perekonna mõju on vähenenud ning inimesed on muutunud iseseisvamaks. Suurema individuaalsusega kaasneb ka suurem risk. Leidub neid, kes individualiseeumisest kasu lõikavad, kuid on ka neid, kellel
majutusasutustes keskmiselt tube 10, linnas 28. Voodikohti maal 30, linnas 61. Majutatud maal majutusettevõtte kohta 700, linnas 5100. TÖÖHÕIVE MAAL (L8) Tööealise rahvastiku, tööjõu ja hõivatute dünaamika Eesti maakohtades. Tööealise rahvastiku hulk on aastast 1990 langenud maakohtades mitukümmend protsenti. Töötuse ja heitumuse määrad Eesti maakohtades Aastal 1990 oli maakohtades töötuid ning heitunuid alla 1 protsendi. 2000 aastaks oli töötute hulk kasvanud 14%-ni ning heitunuid oli 8%. 2010 aastal oli töötute hulk kasvanud juba 18%-ni kuid samas jäi heitunute hulk 4% ligi. Hõivatute ja töötute jagunemine Eesti maakohtades haridustaseme järgi ja selle muutused. Hõivatute jagunemine: esimese haridustasemega töötajaid oli 1990ndal aastal u 30%, aastal 2010 u 15%. Teise haridustasemega töötajaid oli aastal 1990 u 50%, aastal 2010 60%
aasta samas kvartalis. Aastakeskmine töötute arv oli 95 000 ja töötuse määr 13,8%, mis on Eesti taasiseseisvusaja suurim. Seni suurima töötusega 2000. aastal oli töötuid 90 000 ja töötuse määr 13,6%. Pikaajalise töötuse (inimesed, kes on tööd otsinud 12 kuud või rohkem) kõrval kasvas aasta teisel poolel ka heitunute arv. III kvartalis oli tööotsingutest loobunud 11 000 inimest, sest nad ei uskunud enam töö leidmise võimalusse. Sama palju oli heitunuid ka IV kvartalis. Märkimisväärne on, et mitte- eestlaste töötus on ligi kaks korda kõrgem kui eestlastel, kuid tööotsingutest loobuvad kergekäelisemalt hoopiski eestlased. 2009. aastal oli pikaajalistest töötutest pooled mitte-eestlased, heitunute hulgas aga oli mitte-eestlasi ainult viiendik. (Pikaajaline töötus... 2010) Töötuse määr tõusis 2009. aasta IV kvartalis 15,5%-ni, aasta keskmine töötuse määr oli 13,8.
ja tööhõive kasvas ainult teenindavas sektoris. 5 Tööhõive kasvu tõttu vähenes nii töötute kui ka majanduslikult mitteaktiivsete inimeste arv. 1574-aastasi mitteaktiivseid inimesi (õppijad, pensionärid, kodused, heitunud jt) oli III kvartalis 322 000, mis on 7000 vähem kui eelmises kvartalis ja 3000 vähem kui aasta tagasi. Aastaga on kõige rohkem vähenenud pensioniealiste mitteaktiivsete arv. Tööotsingutest loobunuid ehk heitunuid oli III kvartalis ligi 7000, mis on vähem kui aasta tagasi, kuid veidi rohkem kui eelmises kvartalis. 1574-aastased hõiveseisundi järgi, I kvartal 2000 III kvartal 2012.Allikas(acta politica). Tabel. 1.Töötuse statistika 2012 a. kolmandas kvartalis.Need on ju väga head näitajad võrreldes aastaga 2008,kus olid töötuid tunduvalt rohkem,kuna aastavahetusel(2008- 2009) vallandati väga palju inimesi sest nad ei kvalifitseerunud n.ö. ,,euronõuetele"
Need, kes pole ennast registreerinud, kuid siiski ostivad tööd ilma tööhõivetalituse abita, ei ole kajastatud statistikas. Pikaajalise töötuse kõrval kasvas aasta teisel poolel ka heitunute arv. Kõik need, kes pärast pikka otsimist on tagasi tõmbunud, kuid siiski põhimõtteliselt sooviksid töötada, nimetatakse heitunuteks. III kvartalis oli tööotsingutest loobunud 11 000 inimest, sest nad ei uskunud enam töö leidmise võimalusse. Sama palju oli heitunuid ka IV kvartalis. Märkimisväärne on, et mitteeestlaste töötus on ligi kaks korda kõrgem 17 kui eestlastel, kuid tööotsinguist loobuvad kergekäelisemalt hoopiski eestlased. 2009. Aastal olid pikaajalistest töötutest pooled mitte-eestlased, heitunute hulgas aga oli mitte-eestlasi ainult viiendik. Antud töö keskendubki struktuurse tööpuuduse analüüsimisele läbi erinevate aspektide
annaabi.ee 
