Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium OMA NIMI IX klass GLOBAALNE PROBLEEM: ÕHU SAASTAMINE Referaat Juhendaja: ÕPSI NIMI Koostaja: ENDA NIMI Pärnu 2 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 3 SISSEJUHATUS Õhu tähtsust elu jaoks on loomulikult mõistnud ka meist varem elanud inimesed. Vanas Kreekas peeti õhku üheks neljaks algelemendist tule, maa ja vee kõrval. Juba aastal 1273 keelas kuningas Edward I inglismaa kaminates teatud tü...
Ilma mõtlematta asusin neid kohe sööma. Kui äkki ehmatates hüppas rohust välja pruun ja limane kärnkonn. Selle peale kargasin kohe püsti ja märkamatult astusin ma koera väljaheitesse. Võtsin sambla tüki ja pühkisin tallaaluse puhtaks. Kõndisin edasi kuni jõudsin väikese mäe juurde. Vaatasin üle selle ja olin rabatud. Nägin suurt prügihunnikut. Ma ei saa aru inimestest kes prügi viskavad metsa alla. Inimesed käivad metsas jalutamas, et saada eemale autode heitegaasidest ja korstnatest tulevast tossust mis on inimesele väga ohtlikud. Isegi nüüd ei saa enam metsastki värsket õhku hingata kui mõni viskab sinna prügi maha. Selle peale tuli mul mõte korraldada kampaania kus kõik vabatahtlikud koristavad oma kodukoha metsad puhtaks. Mu mõte läks täide. Veel sellele lisandus mõnele puule prügikastid, et prügi maha ei jääks. Iga üks saab midagi teha,et tema kodukoha metsad oleks puhtad ja neid ka puhtana hoidma.
Autod ongi saanud Eestis jõukuse märgiks. Mida suurem, uhkem ja kallim auto inimesel on, seda tähtsamaks seda inimest ka peetakse. Talle on avatud rohkem uksi, kui ta sõidab väikese, odava ja vähem kütust võtva auto asemel kalli maasturiga. Teada on ka see tõsiasi, et suurem ja võimasam auto kasutab töö tegemiseks rohkem bensiini kui väike auto ja seega paiskub õhku rohkem heitgaase, kui tavalise auto puhul. Suuremates maades on inimeste teadlikkust heitegaasidest tulenevate keskkonnaprobleemide suhtes palju tõstetud. Selleks kasutatakse reklaame nii televisioonis, raadiotes kui ka linnatänavail olevatel plakatitel. Inimene näeb päevast päeva sama reklaami, siis hakkab talle ka teadmine, et tema saab inimkonna parema tuleviku nimel midagi head ära teha, kohale jõudma. Paljud indiviidid arenenud riikides on hankinud endale auto, millel on olemas katalüsaator. Katalüsaator
hävinemine Energiaprobleemid Erosioon ja kõrbestumine Liigkarjatamine, tuul, Viljakad mullad hävivad, inimtegevus sooldumine, veekogude kuivamine Kasvuhoonegaasid: 1) Süsihappegaas kogub soojust, hoides temp Maal elukõlbulikuna 2) Metaan- tekib vähesel määral looduses, kuid eraldub ka riisipõldudelt 3) Dilämmastikoksiid tekib lennukite heitegaasidest 4) Kloororgaanilised ühendid e freoonid 5) Troposfääri osoon 6) veeaur
prügi hulk ja ka inimeste hoolimatus. Võru linna veekogudest kõige puhtam on Kubija ja saastatuim on Tamula järv. Vee saastatust parandatakse vee puhastamisega. Võru linna maapind on toitainete rikas, kuid seda rikuvad peamiselt laienev teedevõrgustik ja reovesi. Maapinna reostus vähendab ka taimede liigirikkust. Võru linna maapinda tasakaalustavad enim metsad. Tõin välja ka graafiku Võrumaa pinnasest. Linna õhk on saastatud enim tänu sõidukite heitegaasidest ja tööstushoonetest, mis paiskavad õhku ohtlikke kemikaale. Õhu reostust saab vältida, kasutades keskkonnasõbralikke meetmeid. Kasutades ühistransporti ja keskkonnasõbralikke kütuseid. Samuti tuleb linnas propageerida keskkonnasõbralikku eluviisi. Ka õhu puhul on olulised puhtuse säilitajad metsad, mis puhastavad õhu mürgistest gaasidest ja tolmust. Kasutatud allikad www.terviseamet.ee http://et.wikipedia.org/wiki/Tamula_j%C3%A4rv www.voruvesi.ee http://www.mv.werro.ee
jäätmeid ning seda vähem puhast õhku, vett ja toitu. Õhku paisatud keemiliste ühendite lahustumisel õhuniiskuses võivad tekkida happelised sademed. Tööstusettevõtted, laevad ja asulad saastavad reovetega jõgesid, järvi ja meresid. Sellega kahjustatakse veeelustikku. Põldude tugev väetamine põhjustab väetisejääkide sattumist sisevetesse ja see omakorda veekogude kinnikasvamist. Õhku ja vett tuleb kaitsta kahjulike ainete väljafiltreerimisega heitegaasidest ja reovetest. Metsad võivad hävida, kui puude iga- aastane raie on suurem kui samal ajal juurde istutatav ja kasvav puude hulk. Keskkonnakaitse Keskkonnakaitse tegeleb meie keskkonda ohustavate probleemidele (õhu- ja veesaaste, reovesi, jäätmed, puhta joogivee nappus jne) lahenduste leidmisega. Eestis tegeleb riiklikul tasemel keskkonna probleemidega Keskkonnaministeerium ja tema haldusalas olevad ametid: Maa-amet, Metsaamet ja Kalaamet, Looduskaitse Inspektsioon ja Mereinspektsioon.
annaabi.ee 
