Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"heisatava" - 7 õppematerjali

Eesti lipp
2
pdf

Eesti lipp

Eesti lipp Eesti riigilipp on ühtlasi rahvuslipp. Ta on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11, heisatava lipu tavasuurus on 105 korda 165 sentimeetrit. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti ja õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. aastal. Järgnevate aastakümnete jooksul sai sinimustvalgest lipust Eesti rahvuslipp. Esimese määruse Eesti riigilipu kohta võttis vastu Eesti Vabariigi ajutine valitsus 21. novembril 1918. aastal. 1922. aasta juunis kinnitas Riigikogu sinimustvalge lipu ametlikult riigilipuks. Pärast Eesti

Ühiskond → Ühiskond
3 allalaadimist
Eesti lipp ja vapp
9
docx

Eesti lipp ja vapp

Eesti lipp on nii riigi- kui rahvuslipp, seetõttu tuleb seda kohelda austuse ja väärikusega. Parema ja ühtsema praktika kujundamiseks oleme sõnastanud täpsemad soovitused Eesti lipu kasutamiseks. Täiendavaid selgitusi lipu ja selle värvuskombinatsiooni kasutamise korra kohta annab Riigikantselei. III Nõuded lipu heiskamisel 1. Heisatav lipp peab olema puhas ja terve. 2. Hoone küljes olevasse lipuvardasse või hoone katusel olevasse lipumasti heisatava lipu minimaalne suurus on 105×165 sentimeetrit. 3. Eesti lipu heiskamisel vertikaalselt asub lipu sinine värvilaid vaataja poolt nähtuna vasakul. 4. Lipu heiskamisel lipumasti on mast ligikaudu kuus korda pikem lipu laiusest. 2 IV Lipu heiskamine rahvusvahelistel üritustel Rahvusvahelistel üritustel on heaks kombeks heisata koos Eesti lipuga külaliste riigilipud. Kui Eesti lipp heisatakse koos teiste lippudega, siis asetatakse Eesti lipp auväärseimale kohale

Ühiskond → Ühiskond
9 allalaadimist
Eesti lipp ja vapp
14
docx

Eesti lipp ja vapp

tervitada oma külalisi. Eesti lipp kaunistab asutuste, seltside ja ühingute tähtpäevi ning lisab väärikust avalikele üritustele. Eesti lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00 ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00. Eesti lippu jaaniööl ei langetata. 2.2.3 Nõuded heisatavale lipule · Heisatav lipp peab olema puhas ja terve. · Hoone küljes olevasse lipuvardasse või hoone katusel olevasse lipumasti heisatava lipu minimaalne suurus on 105×165 sentimeetrit. · Eesti lipu heiskamisel vertikaalselt asub lipu sinine värvilaid vaataja poolt nähtuna vasakul. · Lipu heiskamisel lipumasti on mast ligikaudu kuus korda pikem lipu laiusest. 2.2.4 Euroopa Liidu lipu heiskamine Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, Riigikohtu, Riigikontrolli, Õiguskantsleri, ministeeriumi, Eesti Panga, Kaitsejõudude Peastaabi, maavalitsuse,

Ühiskond → Ühiskond
7 allalaadimist
Eesti riigi sümbolid
7
doc

Eesti riigi sümbolid

Et koduaedade ja avalike paikade lipumastid umbes 340 päeva aastas tühjalt ei seisaks, oleks üpris mõistlik neil nö lipuvabadel päevadel tõsta sinna mastivimpel. Mastivimpel on meil üsna uus, neid on alles viimastel aastatel kasutama hakatud, ent paljudes riikides (eriti Põhjalas) on vimpel väga populaarne. Mastivimplil võib kasutada rahvusvärve, aga ka maakonna, valla või linna tunnusvärve. Koduõuel heisatava mastivimpli võib kavandada igaüks endale meelepärastes värvides. Vimplile võib õmmelda, maalida või trükkida vapi või peremärgi; asutuse, ühingu või firma embleemi. Enamasti on mastivimplid nn pöörlevad vimplid, mille pikkuseks arvestatakse kuni pool lipumasti kõrgusest. Lipuna heisatavad vimplid on tavaliselt lühemad. Mastivimpli suureks eeliseks on see, et seda ei pea õhtuti langetama. Vimpel võib lipumastis lehvida kasvõi aastaringselt, kui väljanägemine seda lubab

Ühiskond → Ühiskond
9 allalaadimist
Eesti
10
rtf

Eesti

arv kuigi suur ole. Et koduaedade ja avalike paikade lipumastid umbes 340 päeva aastas tühjalt ei seisaks, oleks üpris mõistlik neil nö lipuvabadel päevadel tõsta sinna mastivimpel. Mastivimpel on meil üsna uus, neid on alles viimastel aastatel kasutama hakatud, ent paljudes riikides (eriti Põhjalas) on vimpel väga populaarne. Mastivimplil võib kasutada rahvusvärve, aga ka maakonna, valla või linna tunnusvärve. Koduõuel heisatava mastivimpli võib kavandada igaüks endale meelepärastes värvides. Vimplile võib õmmelda, maalida või trükkida vapi või peremärgi; asutuse, ühingu või firma embleemi. Enamasti on mastivimplid nn pöörlevad vimplid, mille pikkuseks arvestatakse kuni pool lipumasti kõrgusest. Lipuna heisatavad vimplid on tavaliselt lühemad. Mastivimpli suureks eeliseks on see, et seda ei pea õhtuti langetama. Vimpel võib lipumastis lehvida kasvõi aastaringselt, kui väljanägemine seda lubab.

Eesti keel → Eesti keel
83 allalaadimist
Õiguse entsüklopeedia seaduste vihik
56
docx

Õiguse entsüklopeedia seaduste vihik

(5) Alaliselt heisatud Eesti lippu valgustatakse pimedal ajal. §6 Lipupäevi on 14. § 7. Lipu heiskamise ja langetamise aeg (1) Eesti lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00 ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00. (3) Eesti lippu ei langetata jaaniööl. § 9. Nõuded heisatavale lipule (1) Heisatav lipp peab olema puhas ja terve. (2) Hoone küljes olevasse lipuvardasse või hoone katusel olevasse lipumasti heisatava lipu minimaalne suurus on 105×165 sentimeetrit. (4) Lipu heiskamisel lipumasti on mast ligikaudu kuus korda pikem lipu laiusest. § 10. Eesti lipu heiskamine koos teiste lippudega (1) Kui Eesti lipp heisatakse koos teiste lippudega, peab Eesti lipp olema auväärsemal kohal. (2) Vabariigi Presidendi lipp paigutatakse Eesti lipust lipurivi tagant vaadatuna paremale ja välisriigi riigipea lipp vasakule. (3) Teiste riikide lipud paigutatakse Eesti lipu järel prantsuskeelsete

Õigus → Õigus
197 allalaadimist
ETIKETI konspekt
33
doc

ETIKETI konspekt

00 ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00. · Vabariigi Valitsus võib ühekordselt otsustada Eesti lipu heiskamise ja langetamise muu kellaaja. · Eesti lippu ei langetata jaaniööl Lipu heiskamise koht · Lipp koos vardaga kinnitatakse hoonele või hoone katusele või heisatakse lipumasti. Nõuded heisatavale lipule · Heisatav lipp peab olema puhas ja terve. · Hoone küljes olevasse lipuvardasse või hoone katusel olevasse lipumasti heisatava lipu minimaalne suurus on 105×165 sentimeetrit. · Eesti lipu heiskamisel vertikaalselt asub lipu sinine värvilaid vaataja poolt nähtuna vasakul. · Lipu heiskamisel lipumasti on mast ligikaudu kuus korda pikem lipu laiusest. Eesti lipu heiskamine koos teiste lippudega · Kui Eesti lipp heisatakse koos teiste lippudega, peab Eesti lipp olema auväärsemal kohal. · Vabariigi Presidendi lipp paigutatakse Eesti lipust lipurivi tagant vaadatuna paremale ja välisriigi

Ametid → Sekretäritöö
53 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun