mida kasutatakse taime poolt. Kuid enamik räni on oksüdeerituna ja nii on ainult väga väike osa bioloogiliselt kättesaadav. Orgaanilisel kujul CHx Si(OH)3 on sel suurim biosaadavus keha jaoks ja selleks on vajalikud nii süsivesinike rühm kui ka hüdroksüülradikaalid (OH). Kui räni on seotud ühte või mitmesse süsivesinike rühma, nimetatakse neid ka silaanideks. Kindlasti on meie toidus mitmeid räniallikaid ja eriti heintaimedes, kuid räni on palju vähem esindatud kaltsiumit andvates taimedes ja kaunviljades. Kuid sellises vormis nagu räni esineb taimedes, ei ole see bioloogiliselt kergesti keha jaoks kättesaadav ja sama kehtib ka räni mineraalvete nagu Badoit või Salvetat kohta. Oma 135 mg/l kohta ja 3 grammi mineraalide kogusummaga on mõned mineraalveed isegi ohtlikud neerudele. Tegelikult võivad need halvastiimenduvad mineraalid (harva
(tärklis, suhkrud), orgaanilised happed, ka taimelimad, park- ja pektiinained. Kergesti seeduvad süsivesikud on loomale peamiseks energiaallikaks, nad soodustavad mäletsejalistel loomadel vatsakäärimist ning parandavad sellega söötade kasutamist. Rohusöötade kuivainest moodustavad lämmastikuvabad ekstraktiivained peaaegu poole (põhk, teraviljad, kartul, juurviljad). Tärklisrikkad söödad on: teraviljad ja kartul. Suhkruid on rohkesti: maisis, peedis, kõrrelistes heintaimedes. Orgaanilisi happeid leidub heas silos. 5) Mineraalelemendid (kaltsium, fosfor, naatrium, magneesium; raud, tsink, seleen). Makroelemendid: kaltsium, fosfor, kaalium, naatrium, väävel, magneesium, kloor Mikroelemendid: raud, mangaan, tsink, vask, seleen, molübdeen, koobalt, jood, kroom, fluor, nikkel, tina, vanaadium, alumiinium, räni, arseen, liitium. Kaltsium leidub organismis kõige rohkem. (luukude, hambad).
Nooremates taimedes on toorkiudu vähe. Rohkesti on toorkiudu: põhkudes, heintes!! (mida puisem taim, seda rohkem) Lämmastikuvabad ekstraktiivained on kergesti seeduvate süsivesikutega!! (tärklis, suhkrud), mis on loomale peamiseks energiaallikaks. Palju lämmastikuvabasid ekstraktiivaineid on rohusöötades – põhk, teraviljad, kartul, juurviljad. Tärklisrikkad söödad on: teraviljad ja kartul. Suhkruid on rohkesti: maisis, peedis, kõrrelistes heintaimedes. Orgaanilisi happeid leidub heas silos. Mineraalelemendid (kaltsium, fosfor, naatrium, magneesium; raud, tsink, seleen). !! Makroelemendid: kaltsium, fosfor, naatrium, kaalium, magneesium, kloor !! Mikroelemendid: raud, tsink, seleen, vask Kaltsium leidub organismis kõige rohkem (luukude, hambad). Vajalik kõigeks. Kaltsiumi sisaldavad: kalajahu, piim, liblikõieliste rikas rohi, hein, silo, haljas raps, söödakapsas!! Fosfor – veisel kõige rohkem luudes!!
Har. aruhein 537 128 624 114 661 97 Karj. raihein 529 122 612 106 620 93 Lutsern 469 161 542 128 625 87 Pun. ristik 403 141 498 115 545 82 mõju toiteväärtuse langusele tuleneb ainevahetusliku energia konsentratsiooni langusest ja rohusööda kuivaine söömuse vähenemisest. Heintaimede lehtede ja varte suhe on toiteväärtuse hindamisel täiendav tegur. Mineraalained heintaimedes Laborites piirdutakse enamasti Ca, P, K ja Mg sisalduse määramisega. Kõige liikuvam nendest on K, mis osaleb taime ainevahetusprotsessides ning on põhiline rakusisene katioon. K soodustab lämmastikuühendite omastatavust taimedel ja proteiinirikkad taimeosad on seetõttu K rikkamad (noored lehed, pungad). Suurenev lahustuva K kontsentratsioon vähendab taimel Ca ja Mg omastatavust. Töö käigus tehtud analüüsiandmete alusel
(rohust). Rasvhapetest on looma söögis populaarsemad palmitiinhape, oleiinhape ja linoolhape. Lipiidid, mis saadakse rohust ja taimeseemnetest on laia pindadega ning hüdrolüüsuvad kiiresti mikroobsete ensüümide poolt. Peale hüdrolüüsi, glütserooli ja galaktoosi osakesed kääritatakse lenduvateks rasvhapeteks ja vabanenud polüküllastamata rasvhapped seejärel hüdrogeenitakse monoküllastamata ja küllastunud rasvhapeteks. Oleiinhapet ja linoolhapet on suurtes kogustes heintaimedes, mis muundatakse steariinhappeks, mida on kokku väga vähe. 29. Vatsasisu kihistumine. Vatsa motoorika. Vatsa pH on 5,8- 7,0; madalam vahetult pärast söötmist ja kõrgem söögivaheaegadel. Vatsa sisu kihistub vastavalt ainete tihedusele. Kõige ülemine vatsa kiht koosneb gaasidest, mis tuleb käärimisest, eriti süsivesikute käärimisest. Gaas koosneb CO 2 ja CH4, H2S, H2, N2 ja O2. Vatsa kokkutõmbed segavad kääritatud massi ning see aitab gaasidel ülesse tõusta.
annaabi.ee 
